Saksamaa soovib Ukraina toetuseks kasutada külmutatud Vene varasid

Saksamaa on algatanud arutelu uue Ukraina-suunalise laenuplaani üle, mida tagaksid Venemaa külmutatud varad. Algatus on suunatud Euroopa Liidu pikaajalise eelarve koormuse vähendamisele.

Saksamaa eestvedamisel on Euroopa Liidu liikmesriikide seas taas tõstatunud küsimus Venemaa külmutatud varade kasutamisest Ukraina abistamiseks. Berliini ettepaneku kohaselt võiks osa Ukraina vajadustest katta laenuga, mille tagatiseks oleksid praegu blokeeritud Venemaa finantsvarad.

Eelarve surve ja riikide erinevad seisukohad

Selle plaani üks eesmärke on vähendada survet Euroopa Liidu tulevasele pikaajalisele eelarvele. Saksa valitsus soovib kärpida kulutusi ning selline lahendus aitaks katta vähemalt osa 100 miljardi euro suurusest summast, mis on praegu Ukraina toetuseks pikaajalisse eelarvesse planeeritud. Diplomaatide sõnul on alternatiiviks kulutuste kärpimine muudes valdkondades, mis tekitab liikmesriikide vahel pingeid.

Saksamaa initsiatiivi toetavad mitmed riigid, sealhulgas Rootsi, Poola, Holland ja Hispaania. Need riigid leiavad, et 210 miljardi euro suurune blokk Vene varasid peaks olema vahend, millega rahastada Ukraina jätkuvat toetamist.

Juriidilised riskid ja Belgia vastuseis

Kõik liikmesriigid ei ole aga ettepanekuga nõus. Belgia, kus asub lõviosa külmutatud Vene varadest, on olnud ettevaatlik. Riik kardab, et õiguslike vaidluste korral, mida Venemaa võib algatada, langeks suurem osa juriidilisest ja rahalisest vastutusest just neile. Sarnase plaani on Belgia varem juba tagasi lükanud.

Diplomaatilistes ringkondades nähakse Saksamaa sammu kui valiku seadmist lauale: kas rahastada Ukraina toetamist ühise eelarve kaudu, mis tähendab vähem raha põllumajandusele ja regionaalarengule, või kasutada selleks Vene varasid.