Saksamaa Saksimaa-Anhalti liidumaal terendab AfD valimisvõit

Saksimaa-Anhalti liidumaal Saksamaal valmistutakse eelseisvateks valimisteks, kus paremäärmuslikuks hinnatud Alternatiiv Saksamaale (AfD) võib kujuneda selgeks võitjaks. Erakond on ehitanud oma kampaania majandusliku mahajäämuse ja immigratsioonivastase retoorika ümber, ehkki tegelikud andmed viitavad keerukamale olukorrale.

Saksamaa poliitiline maastik on teravdatud tähelepanu all Saksimaa-Anhalti liidumaal, kus lähenevad järgmised osariigi valimised. Keskseks teemaks on tõusnud paremäärmuslikuks klassifitseeritud partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) võimalik võidukäik, mis võib muuta kohaliku poliitilise jõudude vahekorra. Arvamusküsitlused näitavad, et AfD-l on reaalne võimalus osutuda valimiste selgeks võitjaks.

Majanduslik reaalsus ja AfD retoorika

AfD on oma kampaanias rõhunud narratiivile, et Saksimaa-Anhalt on nii sotsiaalselt kui ka majanduslikult riigi teistest piirkondadest maha jäänud. Liidumaa majanduslik olukord on statistiliselt tõepoolest keeruline: elaniku kohta arvestatud majanduslik kogutoodang ulatub vaid kolmveerandini Saksamaa keskmisest ning majanduskasv on viimastel aastatel olnud riigi keskmisest aeglasem. Töötuse määr on kõrgem kui riigis tervikuna ning täistööajaga töötajate mediaansissetulek jääb samuti alla Saksa keskmise.

Saksimaa-Anhalti majandus tugineb suuresti keemiatööstusele, mis on eriti kontsentreerunud Leuna, Merseburgi ja Bitterfeld-Wolfeni linnade ümber asuvasse nn keemiakolmnurka. Lisaks on olulisel kohal masinaehitus ja autotööstuse tarnijad. Ligikaudu viiendik töökohtadest on seotud jaekaubanduse, transpordi ja turismisektoriga, viimane toetub Harzi mäestikule ning sellistele kultuuriliselt olulistele paikadele nagu Wittenberg, Eisleben ja UNESCO nimekirja kuuluv Quedlinburg.

Demograafia ja immigratsiooniküsimus

Vaatamata AfD hoiatustele «liigse immigratsiooni» ja «välismõjude» eest, on tegelik olukord võõrriikide kodanike osakaalu osas pigem tagasihoidlik. 2025. aasta lõpu seisuga moodustasid välismaalased umbes 9% Saksimaa-Anhalti elanikkonnast. See on ligikaudu poole vähem kui Saksamaa kõige rahvarohkemas liidumaal Nordrhein-Westfalenis. Hoolimata erakonna väidetest, et sisserändajad elavad maksumaksjate kulul, näitab statistika, et välistöötajate osakaal sotsiaaltoetuste saajate hulgas on liidumaal suhteliselt madal.

Saksimaa-Anhalti rahvaarv on viimastel aastatel rändesaldo tõttu isegi kasvanud. Alates 2016. aastast on liidumaale kolinud rohkem inimesi kui sealt lahkunud ning ka Saksa kodanike rändesaldo on püsinud positiivsena. See ei ole aga vähendanud toetust radikaalsetele jõududele, mis suunavad oma sõnumid eelkõige nooremale valijaskonnale.

Mainekas erakondade taandumine

Praegust poliitilist olukorda iseloomustab traditsiooniliste suurparteide toetuse murenemine. Liidumaa valitsuskoalitsioon, kuhu kuuluvad Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU), Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) ja Vabad Demokraadid (FDP), on surve all. Eriti murettekitav on olukord SPD jaoks, kelle toetus on lähenemas 5% künnisele, mis võib tähendada väljalangemist osariigi parlamendist. Ka CDU-l on raskusi oma positsiooni säilitamisega laiahaardelise rahvaparteina, samal ajal kui toetus radikaalsetele jõududele muutub üha kindlamaks.