Saksamaa relvastumise plaanid tekitavad Euroopas strateegilisi pingeid

Saksamaa kantsler Olaf Scholz on võtnud suuna muuta riigi kaitsevägi 2039. aastaks Euroopa suurimaks, kuid riigi keskendumine siseriiklikele relvahangetele on tekitanud liitlastes muret. Berliini otsus eelistada Saksa ja USA kaitsetööstust Euroopa koostööprojektide asemel on toonud kaasa kriitikat nii julgeolekuarhitektuuri kui ka hegemooniaohu osas.

Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz on seadnud eesmärgiks muuta riigi relvajõud 2039. aastaks Euroopa tugevaimaks tavarelvastusüksuseks. See ambitsioonikas kava, mis sai alguse aprillis avaldatud kaitseanalüüsist, on aga tekitanud Berliini liitlaste seas, eriti Prantsusmaal ja Poolas, muret seoses Saksa sõjalise domineerimise ning riikliku kaitsetööstuse isoleerumisega.

Kaitsetööstuse natsionalism ja riigihanked

Valitsuse hiljutised kaitsehangete plaanid ulatuvad 123,3 miljardi euroni. Suurem osa nendest tellimustest on suunatud Saksa või USA kaitsetööstusele, jättes Euroopa partnerid kõrvale. Berliin on loobunud mitmetest ühistest projektidest Prantsusmaaga, sealhulgas uue põlvkonna hävituslennuki ja tanki arendamisest. Euroopa Liidu kaitsevolinik Andrius Kubilius on juhtinud tähelepanu probleemile, kus ligi 80 protsenti Euroopa kaitsehangetest tehakse otse riiklikele peatöövõtjatele ilma avatud pakkumismenetlusteta, kasutades ära EL-i lepingutes sätestatud julgeolekualaseid erandeid.

Ajaloolane ja teadur Liana Fix hoiatab oma raamatus „Germany Rearmed: The Return of War and the End of Illusions“, et Saksamaa püüdlused taastada sõjaline võimekus võivad ilma tihedama Euroopa integratsioonita tekitada hegemooniaohu. Fixi sõnul on Saksamaa tulevikupoliitikas toimumas muutus. „Saksamaa ei taha läänest lahkuda, kuid tundub, et lääs hülgab Saksamaad, eriti USA juhitud läänekorda,“ kommenteeris Fix olukorda intervjuus. Samal ajal kasvab Saksamaal toetus alternatiivse, Venemaa-sõbraliku poliitika suunas, mida esindab partei AfD, mis vastustab Ukraina abistamist ja pooldab Euroopa Liidust väljaastumist.

Strateegiline paigutus idatiival

Vaatamata muredele on Saksamaa võtnud kohustusi, mis tugevdavad NATO idatiiba. Berliin on paigutanud Leetu alalise brigaadi, mis on riigi esimene selline samm väljaspool oma territooriumi alates 1945. aastast. Samuti teeb riik Suurbritanniaga koostööd täppisrelvade vallas ning on kutsunud liitlasi osalema Euroopa õhukaitseprogrammis "European Sky Shield".