Saksamaa poliitikud vaidlustavad Euroopa Liidu elektriautode emissioonireeglid

Müncheni Tehnikaülikooli uus analüüs seadis kahtluse alla Euroopa Liidu elektriautode kliimaneutraalsuse mudeli. Vaidlus keskendub küsimusele, kas arvestada tuleks vaid heitgaase või kogu sõiduki elutsüklit.

Saksamaa poliitilistes ringkondades on puhkenud terav vaidlus Euroopa Liidu kliimapoliitika üle, mis seab küsimärgi alla 2035. aastal jõustuva sisepõlemismootorite keelu. Baierimaa peaminister Markus Söder kritiseeris Euroopa Liidu ametlikku seisukohta, mille kohaselt loetakse elektriautod süsinikuneutraalseks, nimetades seda eksitavaks.

Kriitika aluseks on Müncheni Tehnikaülikooli (TUM) uus uuring, mis heidab Euroopa Liidule ette ühekülgset lähenemist. Praegused regulatsioonid arvestavad vaid väljalasketorust väljuvat süsihappegaasi. TUM-i raporti kohaselt vähendavad akutoitel elektriautod heitkoguseid vaid 41 protsendi võrra võrreldes sisepõlemismootoriga sõidukitega, kui arvesse võtta kogu tootmisprotsessi ja elektrienergia tootmise allikaid.

Vastanduvad andmed ja metodoloogia

Rahvusvahelise puhta transpordi nõukogu (ICCT) teadur Georg Bieker väidab siiski, et selline kriitika ei paku uusi teadmisi ning tugineb puudulikule analüüsile. Tema kaasautorluses 2025. aastal valminud uuringus, mis hindas sõidukite globaalset soojenemispotentsiaali nende kogu eluea jooksul, selgus märksa suurem erinevus. Selle kohaselt on elektriautode heitkogused keskmiselt 73 protsenti madalamad kui bensiinimootoriga autodel, ulatudes taastuvenergia kasutamisel kuni 78 protsendini.

Biekeri sõnul on enamik heitkogustest seotud just sõiduki ekspluateerimise, mitte tootmisega. Kuigi elektriautode akude tootmine nõuab umbes 40 protsenti rohkem emissioone kui tavaliste autode puhul, kompenseeritakse see keskkonnamõju juba 17 000 kilomeetri läbimisel. Lisaks muutub akude tootmine üha keskkonnasäästlikumaks, kuna tööstuses võetakse laialdasemalt kasutusele liitium-raudfosfaadi (LFP) akud.

Euroopa Liidu edasised plaanid

Euroopa elektriföderatsiooni Eurelectric poliitikaametnik Gabrielle Clark rõhutas, et praeguseid regulatsioone pole tarvis muuta, kuna elektriautod jäävad igal juhul eelistatud tehnoloogiaks. Tema sõnul on Euroopa elektrivõrk juba enam kui 70 protsendi ulatuses dekarboniseeritud ning peaks 2040. aastaks olema peaaegu täielikult puhas.

Euroopa Komisjon on eraldanud 1,5 miljardit eurot intressivabade laenudena akuehituse sektori turgutamiseks, et vähendada sõltuvust importkomponentidest. Vaatamata poliitilisele debatile näitavad turutrendid nõudluse kasvu: näiteks Saksamaal läbi viidud küsitluses märkis 54 protsenti vastajatest, et kaalub tehnoloogiliste edusammude ja tõusvate kütusehindade tõttu oma järgmise sõidukina just elektriautot.