Saksamaa poliitikud soovivad keelata vähidiagnoosi kasutamise diskrimineerimiseks

Saksamaal on algatatud seadusandlikud muudatused, et keelata finantsasutustel vähidiagnoosi põdenud inimeste diskrimineerimine laenude ja kindlustuspoliiside väljastamisel. Muudatuse toetajad soovivad kehtestada «õiguse olla unustatud», mis välistaks haigusloo nõudmise pärast teatud paranemisperioodi möödumist.

Saksamaal on poliitikud algatanud õigusloome, mis peaks lõpetama vähidiagnoosi läbi põdenud inimeste ebasoodsa kohtlemise finantsteenuste, nagu laenude ja kindlustuspoliiside taotlemisel. Algatuse keskmes on nõue, et pärast meditsiiniliselt määratletud remissiooniperioodi, üldjuhul viit aastat, ei tohiks inimeselt enam nõuda varasema diagnoosi avaldamist.

Uus lähenemine vähist tervenenutele

Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) fraktsiooni välispoliitika pressiesindaja Adis Ahmetović, kes on ise vähki põdenud, on üks meetme eestvedajaid. Tema hinnangul on «õigus olla unustatud» eetilises mõttes vajalik ning selle rakendamine ei nõuaks riigilt lisakulusid. Ahmetović märkis, et kui inimene on haiguse võitnud, ei tohi see teda elu lõpuni mõjutada.

Seda seisukohta toetab ka Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa peaminister Manuela Schwesig, kes on samuti rinnavähist tervenenud. Tema sõnul on Saksamaa Euroopa Liidus jäänud eeskirjade osas kaugele maha, luues vähist paranenutele liigseid takistusi normaalse elu taastamisel, nagu kodu ostmine või pere loomine. SPD kaasjuht ja Saksamaa rahandusminister Kevin Kühnert, kes on samuti vähktõvega võidelnud, rõhutas, et vähist jagu saanud inimesed peavad saama ühiskondlikult ja majanduslikult vabalt edasi liikuda.

Kindlustussektori vastuseis

Saksa Kindlustusliit (GDV) on ettepaneku suhtes kriitiline ja hoiatab liiga jäikade tähtaegade kehtestamise eest. Liidu peadirektor Jörg Asmussen selgitas, et elukindlustuse ja töövõimetuskaitse pakkujad peavad säilitama õiguse hinnata kliendi tulevast riski teaduslikele andmetele tuginedes. Kindlustusandjate väitel võib ka pärast edukat ravi esineda pikaajalisi tervisehädasid või kõrgendatud riski muude haiguste tekkeks.

Saksamaa Vähikeskuse teadlane Susanne Weg-Remers aga leiab, et hirmud on liialdatud. Ta osutas, et kuigi mõnedel vähist tervenenutel võib tekkida uus kasvaja, pole see oht oluliselt suurem kui elanikkonnas laiemalt. Weg-Remers märkis, et kui vähidiagnoos oleks automaatne põhjus teenustest keeldumiseks, tuleks põhimõtteliselt lõpetada laenude ja kindlustuste pakkumine väga suurele osale elanikkonnast, arvestades kui paljusid inimesi vähk elu jooksul tabab.

Hetkel on Euroopa Liidus olukord riigiti erinev. Vaid 11 liikmesriiki on kehtestanud vähist tervenenutele suunatud finantsdiskrimineerimise vastased seadused, jättes 16 riiki ilma sarnaste kaitsemehhanismideta. Kehtiv EL-i direktiiv lubab teatud piiranguid säilitada kuni 15 aastat pärast ravi lõppu, mida paljud patsiendiorganisatsioonid peavad ebapiisavaks.