Saksamaa plaanib laiendada luureteenistuse BND operatiivvõimekust

Saksamaa parlament hääletab seadusemuudatust, mis annab föderaalsele luureteenistusele BND loa viia läbi küberoperatsioone ja sabotaaži välismaal. Uued volitused on vastus julgeolekuolukorra halvenemisele, sealhulgas küberrünnetele ja taristu ründamisele.

Saksamaa valmistub andma oma föderaalsele luureteenistusele (BND) märgatavalt laiemad volitused, mis võimaldavad agentuuril viia läbi operatsioone väljaspool riigipiire. Riigipäev (Bundestag) hääletab kavandatavate seadusemuudatuste üle.

Reformi keskmes on luureteenistuse muutmine passiivsest info-kogujast operatiivorganiks, mis suudab riiklikke ohte aktiivselt ennetada. Uute reeglite kohaselt lubatakse BND-l sekkuda välismaistesse IT-süsteemidesse, kui need kujutavad endast ohtu Saksamaa küberjulgeolekule. See hõlmab rünnakuid andmetele, nende kustutamist või manipuleerimist, näiteks relvatootmise juhiste muutmist, et muuta toodetav relvastus kasutuskõlbmatuks.

Uued meetodid ohtude tõrjumiseks

Saksamaa siseminister Alexander Dobrindt märkis intervjuus ajalehele Bild, et sellised muudatused on vältimatud, et hoida sammu rahvusvaheliste partneritega. Tema sõnul on praegune julgeolekukliima, mida iseloomustavad küberrünnakud energiataristule ja diversioonid kaitsetööstuses, nõudnud senisest aktiivsemat lähenemist. Dobrindti hinnangul on uued operatiivvõimalused hädavajalikud riikliku terrorismi ja ekstremistlike rühmituste tõrjumiseks.

Lisaks küberoperatsioonidele lihtsustatakse relvade kandmist välisoperatsioonidel. Seni kehtinud range bürokraatia relvade kaasa võtmiseks BND, Bundeswehri või föderaalpolitsei töötajate poolt kaotatakse, muutes seadust sõjaliste relvade kontrolli kohta. See peaks parandama ametnike turvalisust riskantsetel välismissioonidel.

Piirangud ja kontroll

Vaatamata laienevatele volitustele jääb BND-le kehtima range keeld kasutada füüsilist vägivalda inimeste vastu välisriikides. Seega jäävad nende volitused tagasihoidlikumaks kui näiteks USA luureagentuuri CIA või Iisraeli Mossadi puhul.

Samuti nähakse ette piirangud digitaalsetele finantstehingutele, mida kasutavad luureandmetel põhinevad diversandid. Tehniliste meetmetega soovitakse raskendada n-ö madala taseme agentide tasustamist krüptovaluutades.

Luureteenistuste tegevust hakkab kontrollima sõltumatu järelevalvenõukogu ning ka Riigipäeva vastav parlamentaarne komisjon säilitab oma järelevalvefunktsiooni. Lisaks antakse BND-le ja põhiseaduse kaitseametile õigus kasutada tehisintellekti lahendusi suurte andmemahtude analüüsimiseks.