Saksamaa nõuab EL-ilt rangemaid viisapiiranguid Venemaa kodanikele pärast Leipzigi sabotaažikatset

Saksamaa survestab Euroopa Liitu piirama Venemaa kodanikele väljastatavate turistiviisade arvu, viidates hiljutistele julgeolekuriskidele ja sabotaažijuhtumitele. Meetmete vajadus tõusis teravalt päevakorda pärast Leipzigi lennujaama rünnakukatset, kus kahtlusalune sisenes Schengeni ruumi Itaalia väljastatud viisaga.

Saksa ametivõimud on alustanud uurimist seoses Leipzigi lennujaama kavandatud rünnakuga, kus kasutati droone ja lõhkeaineid. Uurimise keskmes on Valgevene kodanik, kes omab ka Venemaa passi ning sisenes Schengeni alale Itaalia suursaatkonna poolt Minskis väljastatud turistiviisaga. Julgeolekuallikate andmetel puuduvad märgid, et kõnealune isik oleks kunagi tegelikult Itaaliat külastanud.

Saksamaa välisministeerium on rõhutanud, et praegune Venemaa kodanikele väljastatavate viisade maht on lubamatult suur. Berliini hinnangul on see vastuolus Ukraina sõjaga seotud sanktsioonide vaimuga ning muudab võimatuks kontrollida, kes ja mis eesmärgil Euroopa Liitu sisenevad.

Sabotaažioht ja julgeolekuolukord

Bundestagi välis- ja julgeolekupoliitika ekspert Roderich Kiesewetter (CDU) nimetas olukorda nii julgeolekulisest kui ka moraalsest vaatepunktist jätkusuutmatuks. Tema sõnul on julgeolekurisk äärmiselt kõrge, kuna Venemaa kodanike vaba liikumine Euroopa Liidus võimaldab spionaaži ja sabotaaži.

«Nende turistiviisade liigne väljastamine venelastele on vastuolus Euroopa strateegiaga Venemaa isoleerimiseks. See loob rikastest venelastest, kes saavad Kremli terrorirežiimist kasu, mulje nagu oleks kõik normaalne,» märkis Kiesewetter. Ta lisas, et on kohatu lubada Venemaa kodanikel muretult Euroopas puhata ajal, mil nende riik peab Ukrainas agressioonisõda.

Saksamaa on juba astunud samme Kremli surveavaldustele vastamiseks, sealhulgas Vene konsulaadi sulgemine Bonnis, Vene suursaadiku väljakutsumine välisministeeriumisse ning Läänemerel ebaseaduslikku naftat vedava Vene «varilaevastiku» rangem jälgimine.

Itaalia viisastatistika fookuses

Euroopa Komisjoni andmed näitavad, et Itaalia väljastas 2025. aastal rohkem Schengeni viisasid kui ükski teine liikmesriik. Euroopa Liidu viisastatistika järgi on Itaalia olnud üks peamisi viisade väljastajaid Venemaa kodanikele.

Eriti järsk kasv on toimunud Valgevene kodanikele väljastatud viisade puhul. Kui 2021. aastal väljastas Itaalia neile 2 968 viisat, siis mullu tõusis see arv 50 709-ni. Sarnane suundumus on nähtav Venemaa kodanike puhul, kellele väljastatud viisade arv tõusis 63 894-lt 2021. aastal enam kui 165 000-ni eelmisel aastal.

Itaalia välisminister Antonio Tajani on andnud korralduse kontrollida Leipzigi juhtumis kahtlustatavale väljastatud viisa taustakontrolli protsessi.

«Viisade andmiseks on olemas kindel protsess, sest tuleb täita teatavad nõuded. Kui inimesed vastavad neile nõuetele ja nende kohta pole ühtegi hoiatust, siis viisa väljastatakse. Kui see nii juhtus, püüame mõista, miks see viisa väljastati,» selgitas Tajani.

Muutunud luuretaktika

Samal ajal kui Eesti, Soome, Läti, Leedu, Poola ja Tšehhi on Venemaa kodanikele viisade väljastamise peatanud või oluliselt piiranud, jätkavad teised liikmesriigid nende väljastamist suurtes mahtudes.

Eksperdid ja aktivistid märgivad siiski, et viisarežiimi karmistamine ei pruugi olla hõbekuul sabotaaži peatamiseks. Venemaa luureteenistused on muutnud taktikat, eelistades professionaalsete agentide saatmise asemel värvata inimesi distantsilt. See toimub tihti Telegrami kanalite kaudu ja krüptovaluutas maksmisega. Viimastes Saksamaal ja Leedus toimunud kohtuasjades on selgunud, et ülesandeid täitsid sageli mitte venelased, vaid hoopis Ukraina või Balti riikide kodanikud.