Saksamaa luurejuhid hoiatavad Venemaa, Hiina ja siseriikliku äärmusluse eest

Saksamaa luureteenistuste juhid kirjeldasid parlamendi kontrollkomisjoni istungil olukorda, kus riik seisab silmitsi Venemaa sabotaaži, Hiina spionaaži ja kasvava siseriikliku radikaliseerumisega. Ametkonnad soovivad julgeolekuohtudega võitlemiseks oluliselt laiendada oma volitusi ja tehnilisi võimalusi.

Berliinis toimunud parlamendi kontrollkomisjoni avalikul istungil tõdesid Saksamaa luureteenistuste juhid, et riigi julgeolekuolukord on muutunud märgatavalt pingelisemaks. Luureteenistused kirjeldasid Venemaa, Hiina ja riigisisese äärmusluse poolt tekitatud mitmetahulist ohtu.

Saksamaa välisluureteenistuse (BND) president Martin Jäger rõhutas, et kuigi vahetut sõjalist rünnakut ei ole lähiajal oodata, peab Moskva Saksamaa vastu niinimetatud varjusõda. See hõlmab laialdast sabotaaži, küberrünnakuid, desinformatsiooni ja luuretegevust.

«Ükski teine riik ei kujuta praegu Saksamaale nii otsest, igakülgset ja konkreetset ohtu,» ütles Jäger. Ta lisas, et Saksamaa on Venemaa jaoks peamine takistus Euroopas, kuna riik toetab aktiivselt Ukrainat.

Venemaa «varjusõda» ja Hiina ambitsioonid

Föderaalse põhiseaduskaitseameti (BfV) president Sinan Selen viitas suvisele vahejuhtumile Leipzig/Halle lennujaamas, kus avastati Ukraina kaubalennuki läheduses lõhkeainega varustatud droon. Ametkondade hinnangul on tegemist Venemaa operatsiooniga, mis on osa laiemast katsest destabiliseerida ühiskonda ja luua ebakindlust.

Luurejuhid hoiatasid ka Hiina eest, kes jätkab tehnoloogilise know-how hankimist läbi teaduskoostöö ja ülikoolide. Erilist muret valmistab tehisintellekti, kvanttehnoloogia ja biotehnoloogia vallas toimuv tehnoloogiaspionaaž. Samuti kardavad ametkonnad, et Hiina tehnoloogiatooted võivad sisaldada turvaauke, mida saab kaugjuhtimise teel ära kasutada.

Siseriiklik äärmuslus ja uued volitused

Kohtumisel tõstatati ka murettekitav olukord siseriikliku äärmuslusega. Sõjaväe vastuluureteenistuse (MAD) president Martina Rosenberg andis ülevaate äärmusluse levikust Bundeswehris. Samuti täheldas Selen, et noorte radikaalsete gruppide seas on tekkimas ohtlik rahvusvaheline võrgustumine.

Kasvavatele ohtudele viidates põhjendasid BND ja BfV juhid kavatsust laiendada luureteenistuste volitusi. Plaanis on suurendada andmete kogumise ja automatiseeritud analüüsi mahtu ning täiustada teenistuste võimalusi küberrünnakute tõrjumiseks.

Konstantin von Notz rõhutas vajadust tugevama järelevalve järele. Tema sõnul hägustab piiride laiendamine liiga palju jooni luuretegevuse ja politseilise sekkumise vahel ning eeldatavasti vajab teema põhiseaduskohtu hinnangut.