Saksamaa liidumaal Saksimaa-Anhaltis ootab ees radikaalne poliitiline pööre

Saksamaa liidumaal Saksimaa-Anhaltis valmistutakse 6. septembril toimuvateks valimisteks, kus küsitlused ennustavad erakonnale AfD üle 40-protsendilist toetust. See tulemus võib tähendada, et Saksamaa liidumaa tasandil tõuseb võimule esimene äärmuslike fraktsioonidega seotud partei alates 1945. aastast.

Saksamaa idaosas asuvas Saksimaa-Anhalti liidumaal seisavad valijad 6. septembril silmitsi valimistega, mis võivad muuta riigi poliitilist maastikku. Arvamusküsitlused näitavad järjepidevalt, et parempopulistlik erakond Alternative für Deutschland (AfD) on teel suurima toetuse saamiseks, ulatudes enam kui 40 protsendini. Samal ajal jäävad valitsevad kristlikud demokraadid (CDU) umbes 23 protsendi juurde, samas kui sotsiaaldemokraadid (SPD) näevad vaeva valimiskünnise ehk 5 protsendi ületamisega.

Kui prognoosid realiseeruvad ja parlamenti pääseb vaid kolm või neli erakonda, tekib võimalus, et Saksimaa-Anhaltis moodustatakse esimene liidumaa valitsus, mida juhib eranditult AfD. See purustaks senise poliitilise "tulemüüri", mis on välistanud koostöö äärmusparempoolsetega. Valitsusse pääsedes kontrolliks erakond politseid, kohtusüsteemi, haridust ja kultuuripoliitikat. Partei on varasemalt andnud märku soovist vähendada natsikuritegusid mälestavate paikade rahastamist ja muuta koolide õppekavasid, et rõhutada nende nägemust Saksa ajaloost.

Ajalooline taust ja majanduslikud raskused

Saksimaa-Anhalti tänane poliitiline olukord ei tekkinud tühjale kohale. Liidumaa loodi 1947. aastal pärast Preisimaa lagunemist, kuid see kaotati Saksa Demokraatliku Vabariigi ajal ja taastati alles 1990. aastal pärast taasühinemist. Kui liidumaa alustas uut ajajärku suure optimismiga, siis 1991. aasta kevad tõi kaasa ränga majandusliku kokkupõrke. Toonane kantsler Helmut Kohl lubas õitsvaid maastikke, kuid Treuhand-agentuuri läbiviidud kiired erastamised viisid paljude sotsialistlike ettevõtete pankrotti.

Keemiatööstus ja metallitööstus said eriti rängalt kannatada, jättes sajad tuhanded inimesed tööta. Järgnevatel aastakümnetel kaasnes sellega massiline väljaränne, eriti noorte ja kõrgharidusega naiste seas. Riik omakorda tõmbus maapiirkondadest tagasi, sulgedes koole, haiglaid ja politseijaoskondi. See tekitas elanikes sügava hüljatuse tunde, mis on püsinud põlvkondi.

Pettumus ja poliitilised tagajärjed

Ida-Saksamaa elanike sissetulekud ja varaline seis on endiselt märgatavalt madalamad kui lääne pool. See majanduslik ebavõrdsus on süvendanud tunnet, nagu oleksid idasakslased teisejärgulised kodanikud. See rahulolematus on leidnud väljundi AfD retoorikas, mis levib jõudsalt sotsiaalmeedias, naabruskondade gruppides ja baarides. Partei on suutnud seda pettumust tõhusalt kanaliseerida, pakkudes lihtsaid lahendusi keerulistele probleemidele.

Samal ajal on aga tekkinud kriitika AfD lubaduste teostatavuse osas. Erakonna nõudmised massiliseks "remigratsiooniks" on pälvinud teravat vastukaja. Lisaks on esinenud valitsuste, sealhulgas Gerhard Schröder juhitud koalitsiooni meetmete vastu suunatud proteste, mis on olnud iseloomulikud piirkonnale juba alates 2004. aastast, näidates sügavat lõhet rahva ja otsustajate vahel.