Saksamaa laiendab Berliinis välisluure volitusi ja lubab operatiivset sekkumist

Saksa valitsus kavandab välisluureagentuurile BND uusi volitusi sabotaaži ja küberrünnakute läbiviimiseks, et vähendada sõltuvust liitlastest ja tõrjuda väliseid hübriidohte. Reform, mis võimaldab ka tehniliste andmete laiemat kasutamist, peab jõustuma 2027. aastaks.

Saksa valitsus Berliinis kavandab radikaalset muutust oma välisluureteenistuse BND töös, andes neile õiguse viia tulevikus läbi sabotaažioperatsioone, ründavaid küberoperatsioone ja jõulisemaid spionaažitoiminguid. Seni on Saksa luurajad tohtinud tegeleda peamiselt teabe kogumisega, mis on olnud tingitud Teise maailmasõja järgsetest piirangutest, eesmärgiga vältida natsiaegse luureaparaadi kuritarvituste kordumist.

Olaf Scholz valitsus võttis kolmapäeval vastu luurereformi kava, mis peab parlamendi heakskiidu korral jõustuma 2027. aastaks. Muudatuste peamine eesmärk on tugevdada riigi julgeolekut olukorras, kus Venemaa tegevus on muutunud agressiivsemaks ning Saksamaa sõltuvus USA luureandmetest on muutunud haavatavaks.

Uued volitused ja tehnoloogia

Siseminister Alexander Dobrindt rõhutas Berliinis toimunud pressikonverentsil, et riik on pidevalt vaenulike jõudude sihikul. «Me oleme igapäevaselt vaenulike jõudude spionaaži, sabotaaži ja küberrünnakute sihtmärgiks, mille eesmärk on destabiliseerida Saksamaad, kahjustada meie riiki ning tuua kaasa poliitilisi ja sotsiaalseid muutusi,» sõnas ta.

Reformi kava järgi võib BND tulevikus säilitada andmeid pikemat aega. Agentuur on juba saanud tänavu 26-protsendise eelarvekasvu, küündides 1,51 miljardi euroni. Ametlike teadete kohaselt lubab uus kord võtta aktiivseid meetmeid vastaste vastu, olgu selleks teabe avalikustamine, vara hävitamine või valeinfo lekitamine, kuid need sammud ei tohi seada ohtu inimelusid.

Sõltuvus välispartneritest

Kantsleri kantselei ülem Nina Warken märkis, et Saksamaa ei saa enam loota nii suurel määral liitlaste abile operatsioonides, mida riik ise pole suutnud läbi viia. «Seni, ja seda tuleb objektiivselt öelda, oleme liiga paljudes turvalisusega seotud valdkondades tuginenud oma partnerite abile. Lühidalt öeldes sõltume me liiga palju teiste riikide luureteenistuste toetusest,» lisas Warken.

Debatt reformi üle sai uut hoogu pärast hiljutist intsidenti Leipzig-Halle lennujaamas, kus avastati lõhkeainega varustatud droon Ukraina lennuki läheduses. Kuigi ametlikku uurimistulemust pole veel avaldatud, nähakse selles märke hübriidohust, mis ei pruugi olla juhuslik, vaid on sageli seotud välisriikide huvidega.