Saksamaa kutsus Hiina suursaadiku välja: Vene sõdurite väljaõpe Hiinas on „sügavalt häiriv"

Saksamaa välisministeerium kutsus reedel Berlinis Hiina suursaadiku välja seoses teadetega, et Hiina sõjavägi on Vene sõdureid oma territooriumil salaja välja õpetanud. Samal päeval nõudis Venemaa kaitseministeerium end Kostiantynivka linna täieliku kontrolli all olevat, Sumy linnas hukkus Vene pommirünnakus vähemalt neli inimest ning Leedu president teatas, et riik soovib liituda lääneriikide tuumahoiatusstruktuuriga.

Saksamaa välisministeerium kutsus reedel Hiina suursaadiku Berliinis konsultatsioonidele pärast meediateadeid, mille kohaselt on Hiina Rahvavaabastusarmee salaja koolitanud sadu Vene sõdureid, osad neist on juba Ukrainas võitluses osalenud. Teave pärineb Die Welti 20. mai artiklist, mis tugines Euroopa luureteenistuste salastatud dokumentidele.

Ministeerium nimetas teateid «sügavalt häirivateks». «Kõik, mis võimaldab Venemaal oma agressioonisõda Ukraina vastu jätkata, kujutab endast ka ohtu meie julgeolekule,» teatas ministeerium.

Kostiantynivka langemine ja Sumy pommitamine

Venemaa kaitseministeerium teatas reedel, et selle väed on saavutanud täieliku kontrolli Kostiantynivka linna üle Donetski oblastis. Enne sõda elas seal ligi 78 000 inimest, lahingud käisid 2024. aasta lõpust saati. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles ajakirjanikele: «Linn on nüüd täielikult meie kontrolli all.» Sõltumatut kinnitust sellele väitele ei ole.

Samal päeval tabas massiivne libisemispomm Ukraina põhjapoolse Sumy linna keskust. Piirkonnakuberner Oleh Hryhori sõnul hukkus rünnakus vähemalt neli inimest, sealhulgas laps, ning 27 sai vigastada. Sumy regioonis ja Kagu-Ukrainas toimunud lahingutegevuses kaotas kokku elu kuus inimest. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi nõudis pärast rünnakut liitlastelt surve tugevdamist Venemaale, «et terrorism saaks peatatud».

Leedu soovib tuumahoiatust, Ukraina-Poola pinged leeveneb

Leedu president Gitanas Nausėda teatas reedel Berliini pressikonverentsil, et Leedu soovib saada lääne tuumahoiatuse lahutamatuks osaks ning on astumas konstitutsioonilisi samme tuumarelvade paigaldamise keelu kaotamiseks. «Mõni päev tagasi algatasin ma tuumarelvade võimaliku paigaldamise olemasolevat piirangut kaotava põhiseadusliku muudatuse,» ütles Nausėda. Varsti pärast seda esitasid 50 Leedu parlamendiliiget vastava muudatusettepaneku, mis ootab veel parlamendi menetlust.

Ukraina-Poola diplomaatiline pinge on mõnevõrra leevenenud. Poola peaminister Donald Tusk ütles, et Kiiev otsib võimalusi suhete parandamiseks Varssaviga, positiivseid signaale saatis ka reedel Varssavis toimunud Ukraina välisminister Andrii Sybiha ja Poola välisminister Radosław Sikorski kohtumine. Pinge tekkis pärast seda, kui Poola president Karol Nawrocki võttis Zelenskyilt ära Poola kõrgeima autasu, sest Zelenskõi oli nimetanud väeüksuse teise maailmasõja aegsete mässuliste järgi, kes olid tapnud tuhandeid poolakaid. Kavas on nüüd ajaloolaste konsultatsioonid ja kahe riigi usujuhtide dialoog.

Maailmaatletika jätab Vene ja Valgevene sportlased kõrvale

Maailma Kergejõustikuliidu nõukogu kinnitas reedel otsuse hoida Vene ja Valgevene sportlased rahvusvahelistest võistlustest eemal, neli aastat pärast sanktsioonide esmakordset kehtestamist seoses Ukraina invasiooniga. Liidu president Seb Coe põhjendas: «Esitasime nõukogule erinevaid variante, kuid algne otsus jääb jõusse, rahuläbirääkimiste suunas pole tehtud mingit käegakatsutavat sammu.»