Saksamaa kärbib arenguabi eelarvet viiendat aastat järjest

Saksamaa arenguminister Reem Alabali-Radovan esitles Bundestagis 2027. aasta eelarvekava, mis näeb ette arengukoostööks eraldatava summa langemist alla 9,5 miljardi euro. Valitsusliidu ja opositsiooni vahel käib debatt, kas arenguabi peaks olema kaitstud riigi range eelarvepoliitika ehk niinimetatud võlapiduri eest.

Berliinis esitles arenguminister Reem Alabali-Radovan Bundestagis 2027. aasta eelarvekava, mis näeb ette arengukoostöö ja humanitaarabi vahendite vähendamist. See on juba viies aasta järjest, mil ministeeriumi eelarve kahaneb. Eelarvemaht langeb tuleval aastal veidi alla 9,5 miljardi euro, samas kui 2022. aastal oli see summa peaaegu 14 miljardit eurot. Ministeeriumi eelarve on seega viimase kolme aastaga vähenenud ligi kolmandiku võrra.

Eelarve ja kaitsekulutuste tasakaal

Saksamaa valitsuse otsus prioriteerida kaitsekulutusi on jätnud teised valdkonnad eelarvesurve alla, mis on osa laiemast kursimuutusest, mille Olaf Scholz algatas pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse. CD/CSU liige Nicolas Zippelius rõhutas eelarvedebatis, et väiksem rahasumma ei pruugi tähendada väiksemat mõju, kui vahendeid kasutatakse senisest efektiivsemalt. Ta lükkas tagasi nõudmised jätta arengukoostöö valdkond väljapoole riigi ranget eelarvepoliitikat, väites, et edu ei tohiks mõõta vaid kulutatud eurodega.

Roheliste saadik Jamila Schäfer vaidles sellele vastu, märkides, et rahvusvaheline stabiilsus on otseselt seotud Saksamaa enda julgeolekuga. Tema hinnangul on lühinägelik tugevdada vaid kaitse-eelarvet, kui samal ajal kärbitakse vahendeid, mis aitavad hoida ära konflikte ja ebastabiilsust piirkondades, kus kriisid võivad kiiresti laieneda.

Mõju globaalsele humanitaarabile

Arengu- ja humanitaarabiorganisatsioonide katuseorganisatsioon VENRO hoiatab, et kärped on juba toonud kaasa reaalse tagasilöögi. Organisatsiooni andmetel on nende liikmesorganisatsioonide uuritud 34 projekti raames jäänud abita rohkem kui kümme miljonit inimest. VENRO esindaja Michael Herbst tegi Bundestagile ettepaneku vabastada arengukoostöö ja humanitaarabi nn võlapiduri alt, viidates asjaolule, et erandeid on juba tehtud Bundeswehri moderniseerimiseks ja Ukrainale antava sõjalise abi jaoks.

Sarnast muret väljendas Action Against Hunger juht Jan Sebastian Friedrich-Rust. Ta märkis, et praegused plaanid on ohtlikud, kuna näljahäda ja ebastabiilsus tekitavad pikaajalisi kulusid, mis ületavad kordades ennetustegevuse hinna. Organisatsioon rõhutas vajadust rahvusvahelise abi säilitamise järele, hoiatades, et kärped võivad mõjutada kuni 22,6 miljonit inimest aastaks 2030.