Saksamaa kantsleri endine büroojuht eitab teadmisi Nord Streami rünnakuplaanidest

Wolfgang Schmidt, kes juhtis Saksamaa kantsleri kantseleid 2022. aastal, väidab, et ei saanud luurehoiatust gaasijuhtmete sabotaaži kohta. Tema väited on vastuolus Saksa ajakirjanike raportitega, mis väidavad, et ta oli kavandatavast rünnakust teadlik.

Saksamaa kantsleri kantselei endine juht Wolfgang Schmidt lükkas tagasi süüdistused, nagu oleks ta olnud teadlik kavandatavast rünnakust Nord Streami gaasijuhtmetele 2022. aasta sügisel. Telesaates ZDF frontal antud intervjuus, mis avaldati 13. oktoobril, rõhutas ta, et temani ei jõudnud ühtegi luureteenistuste hoiatust enne torujuhtmete õhkamist.

«Ma ei teadnud rünnaku eel mitte millestki sellisest. Need hoiatused ei jõudnud minuni,» sõnas Schmidt. Tema selgituste kohaselt võisid esialgsed luureandmed kaotada oma usaldusväärsuse pärast seda, kui oletatav rünnak juunis 2022 toimumata jäi.

Ajakirjanike süüdistused

Schmidti sõnavõtt on otseses vastuolus Saksa ajakirjanike Oliver Schrömi ja Ulrich Thiele raportitega. Ajakirjanike andmetel sisaldas info rünnakuplaanide detaile, sealhulgas kavandatavat toimumisaega, kasutatavat laeva ja kuut arvatavat ründajat, kes olid seotud Ukraina vägedega.

Vaatamata väidetavale hoiatusele, mille kohta liikus teave ka CIA ja teiste Euroopa partnerite vahel, ei võtnud Saksa ametivõimud toona meetmeid rünnaku ennetamiseks. Ajakirjanikud on kritiseerinud kantsleri kantseleid, süüdistades neid teadete eiramises või nende desinformatsiooniks tembeldamises.

Kohtuprotsess Hamburgis

Schmidti intervjuu toimus vahetult enne esimest kohtuprotsessi Nord Streami sabotaaži asjus. Hamburgi kõrgemas liidumaakohtus algas 14. oktoobril protsess Ukraina sõjaväelase Sergei Kuznetsovi üle, keda prokuratuur peab sabotaažirühma juhiks. Süüdistuse kohaselt kasutati operatsiooniks renditud jahti nimega Andromeda.

Kuznetsov on eitanud oma seotust rünnakutega. Tema kaitsjad on taotlenud kohtuasja lõpetamist, väites, et gaasijuhtmed olid õigustatud sõjalised sihtmärgid, kuna need finantseerisid Venemaa sõjategevust. Saksamaa föderaalkohus on varem märkinud, et rünnaku taga oli suure tõenäosusega välisriik, viidates Ukrainale, kuid protsessi lõpliku otsuse peab tegema Hamburgi kohus.