Saksamaa kaitseministeeriumis on tekkinud vaidlus uute lahingudroonide hangete üle

Saksamaa kaitseministeeriumi ametnikud ei suuda kokkuleppele jõuda selles, kas osta kiirelt Austraaliast lahingudroonid või oodata Euroopa projektide valmimist. See viivitus ohustab riigi ambitsioonikat plaani võtta esimesed droonid kasutusele 2029. aastaks.

Berliinis tegutsev Saksamaa kaitseministeerium seisab silmitsi keerulise valikuga uute lahingudroonide hankimisel. Riik soovib soetada korduvkasutatavaid, reaktiivmootoriga mehitamata õhusõidukeid, mis suudaksid kanda relvi, andureid ja elektroonilise sõjapidamise süsteeme. Need droonid peaksid tulevikus tegutsema kõrvuti mehitatud hävitajatega, nagu Eurofighter ja F-35.

Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius on varem avalikult toetanud mõtet osta vaheetapina 12 Boeing Australia toodetud MQ-28 Ghost Bat drooni. Plaan nägi ette nende kohandamist Saksamaa vajadustele koostöös Saksa relvatootja Rheinmetalliga. See oleks võimaldanud Saksamaa õhuväel omandada operatiivkogemusi enne, kui keerukamad Euroopa arendusprojektid turule jõuavad.

Konkurentsivõime versus kiirus

Ministeeriumi innovatsiooniosakonna ametnike sõnul oli Austraalia droonide ostmine ainus realistlik tee, et jõuda 2029. aasta tähtajaks. Siiski näitavad sisemised dokumendid ja hiljutised analüüsid ministeeriumis tõsiseid erimeelsusi. Hankeameti juhid on väljendanud kahtlust, kas MQ-28 Ghost Bat droone õnnestub vajaliku maapealse rünnakute võimekusega varustada nii kiiresti. Samal ajal pole Saksa ja teised Euroopa alternatiivid, nagu näiteks Helsingi ja Hensoldti CA-1 Europa, veel piisavalt küpsed.

Riigi kaitseministeeriumi riigisekretärile Jens Plötnerile esitatud viimane sisememo soovitab 2029. aasta eesmärgist loobuda. Ametnike ettepanek on muuta strateegiat: korraldada esmalt avalik konkurss, kuhu on kaasatud nii Boeingi MQ-28, Saksa-Euroopa ühisprojektid kui ka Airbusiga seotud Kratos XQ-58 Valkyrie. Alles pärast konkursi võitja selgumist tehtaks lõplik investeerimisotsus.

Mõju NATO kohustustele

Konkursi korraldamine tähendab aga, et protsess ei algaks enne 2027. aastat, mis muudab 2029. aasta tähtaja sisuliselt võimatuks. Ministeeriumi ametnikud on välja pakkunud, et selle vahepealse võimekuse lünga täitmiseks võiks alates 2027. aastast kasutada tiibrakette. Küll aga ei asenda need korduvkasutatavaid droone, kuna rakett hävib pärast kasutamist.

Kuigi NATO ootab Saksamaalt täielikku võimekust alles 2035. aastaks, on 2029. aasta eesmärgist taganemine poliitiliselt tundlik teema. Saksamaa Bundestagi eelarvekomisjoni liikmed on üha häälekamalt nõudnud, et kaitsekulutused toetaksid eelkõige kodumaist ja Euroopa tööstust, mitte ei valguks välismaistele ettevõtetele. Kogu esialgse laevastiku maksumuseks on hinnatud ligikaudu 820 miljonit eurot.