Saksamaa kaalub minitööde süsteemi põhjalikku reformimist

Saksamaa valitsus plaanib muuta riigis levinud minitööde süsteemi, tõstes tööandjate maksukoormust ja kaotades erisused sotsiaalmaksude tasumisel. Reformi eesmärk on vähendada soolist ebavõrdsust ja tugevdada pensionisüsteemi, kuid ettepanek on tekitanud vastuseisu ettevõtjate hulgas.

Saksamaa kavandab muudatusi oma "minitööde" (Minijobs) süsteemis, mis on olnud riigi tööturu eripära aastakümneid. Praeguse regulatsiooni kohaselt teenivad minitöötajad kuni 603 eurot kuus, olles seejuures vabastatud tulumaksust ja sotsiaalkindlustusmaksetest. Need tingimused meelitavad ligi umbes seitset miljonit inimest, kes moodustavad osa Saksamaa 45-miljonilisest tööjõust.

Valitsuskoalitsioon teatas juuli alguses plaanist tõsta minitöödega seotud tööandjate kindlasummalist maksu praeguselt 2 protsendilt 5 protsendile. Lisaks on kavas rakendada pensionikomisjoni soovitusi, mis kaotaksid pensionimaksude tasumisest loobumise võimaluse. See samm muudaks minitöötajad täielikult sotsiaalkindlustussüsteemi osaks, mis tähendaks, et praegune eristaatus kaoks.

Vastandlikud seisukohad reformist

Ametiühingud on reformi heaks kiitnud, väites, et praegune süsteem hoiab inimesi madalapalgalistel töökohtadel kinni. NGG ametiühingu juht Guido Zeitler märkis pressiavalduses: «Minitööd ei ole osutunud sillaks heale töökohale; pigem kinnistavad need miljonite inimeste jaoks ebakindlaid töötingimusi.»

Teisalt kritiseerivad muudatusi ettevõtjad. Saksamaa Tööandjate Liidu president Rainer Dulger sõnas, et minitööde kaotamine kahjustaks ettevõtete paindlikkust ja vähendaks tööjõuressursside kättesaadavust. Ka majandusteadlased on skeptilised. Saksa Majanduse Instituudi (IW) vanemökonomist Holger Schäfer kahtleb, kas selline reform tooks kaasa inimeste töötundide märgatava suurenemise. «Lihtsalt ei ole mõtet kogu sotsiaalkindlustuse masinavärki selliste töösuhete pärast käima panna,» kommenteeris Schäfer.

Mõju töötajatele

Kölni Ülikooli füüsikaraamatukogus minitööd tegev 26-aastane magistrant Anahita Abdollahi tõdes, et reform võib vähendada tema kuusissetulekut kuni 130 euro võrra. See sunniks teda tõenäoliselt töötunde suurendama, mis aga võib pikendada tema õpingute kestust. Praegu võimaldab süsteem tal töötada umbes kümme tundi nädalas, säilitades samas piisavalt aega ülikooliõpinguteks.