Saksamaa kaalub Londoni tuumaheidutuse rahastamist Euroopa kaitseks

Berliin peab kõnelusi Suurbritanniaga, et rahaliselt panustada Ühendkuningriigi tuumaheidutusvõimekusse, eesmärgiga vähendada sõltuvust USA-st. Saksamaa soovib tugevdada Euroopa enda kaitsehoiakut Venemaa ohuteguri taustal.

Saksamaa valitsus on alustanud läbirääkimisi Londoniga, kaaludes Suurbritannia tuumaheidutusprogrammi Trident rahalist toetamist. Eesmärk pole Saksa enda tuumarelvastuse loomine, vaid Euroopa olemasolevate heidutusvõimekuste tugevdamine, et vähendada sõltuvust Ameerika Ühendriikidest.

Euroopa vajab suuremat iseseisvust

Arutelud on intensiivistunud viimastel kuudel, mil Euroopa pealinnades on kasvanud hirm USA võimaliku sõjalise kohaloleku vähenemise ees. Berliini algatuse eesmärk on kindlustada, et kontinendi kaitse oleks paremini tagatud Venemaa võimalike ohtude vastu, mis on sundinud Euroopa liitlasi oma kaitsepoliitikat ümber hindama.

Saksamaa pakub lisaks rahalisele toele ka operatiivset panust. Ametnikud on arutanud võimalust paigutada Šotimaal asuva Faslane'i tuumaallveelaevabaasi kaitseks Saksa Patrioti õhutõrjesüsteeme. Faslane on Briti tuumaheidutuse keskne sõlm, kus baseeruvad riigi tuumaallveelaevad.

Tehniline koostöö ja väljakutsed

Suurbritannia ehitab praegu nelja uut Dreadnought-klassi allveelaeva, et hoida pidevat merel paiknevat heidutust. Ehkki Briti arsenalis on ligikaudu 200 tuumalõhkepead, sõltub nende raketisüsteemide arendus ja hooldus suuresti USA-st. Saksa ametnikud näevad võimalust panustada järgmise põlvkonna allveelaevade ja rakettide tehnoloogilisse arendusse, viidates Saksa tööstuse varasemale kogemusele allveelaevade ehitamisel.

Briti kaitseallikad on siiski väljendanud ettevaatust Saksa kaitsetööstuse suutlikkuse osas panustada nii tehniliselt keerulisse valdkonda nagu tuumaallveelaevad. Samas peetakse võimalikuks ja kasulikuks Berliini soovi aidata kaasa kriitilise infrastruktuuri kaitsmisele.

Berliini strateegiline huvi ei piirdu vaid Suurbritanniaga. Sarnaseid kõnelusi peetakse ka Prantsusmaaga, kelle tuumaheidutus on täielikult Pariisi kontrolli all. Prantsuse president Emmanuel Macron on varem avaldanud valmisolekut arutada tuumaheidutuse rolli Euroopa kollektiivkaitses, kuid tema ametiaja lõppemine järgmisel aastal ja võimalik poliitiline vahetus loovad olukorra, kus strateegilised suunad võivad peatselt muutuda.