Saksamaa ja Suurbritannia tihendavad koostööd hübriidohtude tõrjumisel

Saksamaa ja Suurbritannia allkirjastavad täna Berliinis Kensingtoni lepingu, mille eesmärk on tugevdada riikide koostööd küberkaitse ja kriitilise infrastruktuuri turvalisuse tagamisel. Leppe keskmes on luureandmete vahetus ja ühine vastutegevus hübriidrünnakutele.

Suurbritannia peaminister külastab täna, 8. oktoobril Berliini, kus ta allkirjastab Saksa liidukantsleriga laiaulatusliku koostööleppe. Nn Kensingtoni leping tähistab uut etappi kahe riigi vahelises julgeolekukoostöös, keskendudes eelkõige küberkaitsele, sabotaaži ennetamisele ja kriitilise infrastruktuuri kaitsmisele.

Ühine rindejoon julgeolekus

Riikide valitsused rõhutavad, et uus kokkulepe võimaldab senisest tõhusamalt tuvastada ja tõrjuda hübriidtegevusi, sõltumata nende päritolust. Briti valitsuse pressiteates märgitakse, et julgeolekuohud, eriti Venemaa poolt suunatud tegevus, ei ole enam pelgalt teoreetiline oht, vaid reaalsus, mis mõjutab otseselt kodanike igapäevaelu.

Peaministri sõnul ei ole rünnakud infrastruktuuri või demokraatlike institutsioonide vastu enam kauge ja ähmane oht. «Need rünnakud tungivad inimeste kodudesse ja töökohtadesse, eesmärgiga muuta meid nõrgemaks ja lõhestunumaks,» ütles peaminister visiidi eel. Ta lisas, et turvalisus ja majanduskasv peavad käima käsikäes ning olema tuntavad igas asulas nii Saksamaal kui Suurbritannias.

Majanduslik mõju ja kontekst

Koostöö tihendamine toimub taustal, kus Saksa luureteenistused on viimasel ajal hoiatanud hübriidohtude sagenemise eest. 5. oktoobril avaldatud hoiatused ja hiljutised andmelekete kahtlused on muutnud olukorra pingelisemaks. Lisaks on esile kerkinud andmed rünnakute majanduslikust mõjust: Financial Timesi andmetel ulatuvad Venemaa vaenuliku tegevuse põhjustatud majanduslikud kahjud Suurbritanniale hinnanguliselt 2-2,5 miljardi naelsterlingini aastas.

Kensingtoni lepinguga loodavad London ja Berliin ka poliitiliselt lähendada Suurbritanniat Euroopa Liidule, millest riik 2020. aastal lahkus. Peaminister on varem välja öelnud, et näeb Ühendkuningriigi võimalikku taasühinemist Euroopa Liiduga jätkuvalt realistliku tulevikuvariandina, kuigi see eeldab ühiskondliku arvamuse kindlat koondumist.