Saksamaa ja Prantsusmaa katkestasid FCAS-i programmi pärast kümneaastast koostööd

Saksamaa ja Prantsusmaa on lõpetanud ühise tuleviku lahingulennuki programmi FCAS arendamise. Programmi peale kulus ligi kümme aastat tööd ja see oleks maksnud hinnanguliselt 100 miljardit eurot. Kaitseminister Boris Pistorius tunnistas, et tegu on selge tagasilöögiga.

Saksamaa ja Prantsusmaa on otsustanud katkestada ühise tuleviku lahingulennuki programmi FCAS (Future Combat Air System) arendamise, mis oli kestnud ligi kümme aastat ja mille kogukuludeks oli hinnatud umbes 100 miljardit eurot. Otsus tähendab Euroopa suurima kaitsetööstuse koostööprojekti kokkuvarisemist.

Mis läks valesti?

Saksa kaitseminister Boris Pistorius tunnistas avalikult, et programmi lõpetamine on selge tagasilöök. Küsimus on aga selles, kas tegu on poliitilise läbikukkumisega või tööstuse suutmatusega kompromissideni jõuda. Aastate jooksul toimusid arvukad läbirääkimisvoorud, kuid kaks riiki ei suutnud kokku leppida tehnoloogiate jagamises ega juhtimisküsimustes.

FCAS-i programm hõlmas plaane arendada järgmise põlvkonna hävituslennukit koos droonide ja keeruka lahinguruumi haldamise süsteemiga. Projekti eesmärk oli tagada Euroopa kaitsevõime iseseisvus 2040. aastaks. Suurimad tüliõunad olid intellektuaalomandi õigused ning töö ja rahastuse jaotus Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania vahel.

Mis saab edasi?

Programmi kokkuvarisemine tõstatab küsimuse Euroopa kaitsevõime tuleviku kohta. Mõlemad riigid peavad nüüd otsustama, kas jätkata eraldi rahvuslike lahenduste otsimist, leida uusi partnereid või proovida mõnda alternatiivset Euroopa koostöövormingut. Briti-Itaalia-Jaapani GCAP-programm on muutunud selle taustal silmatorkavalt atraktiivsemaks alternatiiviks.

Euroopa kaitseekspertide jaoks on FCAS-i läbikukkumine hoiatav märk, et kahepoolsed suurriigikoostöö projektid võivad poliitiliste ja äriliste huvide tõttu takerduda, isegi kui strateegiline vajadus nende järele on ilmne. NATO kontekstis on küsimus, kuidas Euroopa riigid täidavad kaitsetööstuse lüngad, eriti praeguses julgeolekukeskkonnas, muutunud teravamaks kui kunagi varem.