Saksamaa ja liitlased kavandavad Euroopa Liidu väliste väljasaatmiskeskuste rajamist

Euroopa Liidu riigid, sealhulgas Saksamaa ja Taani, soovivad veel selle aasta jooksul sõlmida kokkulepped välisriikidega, et luua niinimetatud tagasisaatmiskeskused ebaseaduslikult riigis viibivatele migrantidele. Kavandatavad keskused on osa laiemast pingutusest tõhustada varjupaigataotluse tagasi lükanud isikute deporteerimist.

Saksamaa ja veel neli Euroopa Liidu liikmesriiki on seadnud eesmärgiks sõlmida käesoleva aasta lõpuks kokkulepped kolmandate riikidega, et luua väljaspool Euroopa Liitu asuvad väljasaatmiskeskused. Reedel Kopenhaagenis toimunud kohtumisel arutasid Saksamaa, Taani, Kreeka, Austria ja Hollandi siseministrid plaani, mille kohaselt suunataks nendesse keskustesse need migrandid, kelle varjupaigataotlused on lõplikult tagasi lükatud.

Tehnilised läbirääkimised jätkuvad

Saksamaa siseminister Alexander Dobrindt märkis pärast kohtumist, et hetkel on käimas tehnilised arutelud mitmete potentsiaalsete partnerriikidega väljaspool blokki. Konkreetseid riike minister veel ei nimetanud. Taanis on sarnased ettevalmistused juba kaugemale jõudnud, kusjuures Taani migratsiooniminister Morten Bødskov kinnitas, et riik loodab jõuda partnerriigiga ühisele arusaamale uue aasta alguseks.

Kuigi Euroopa Parlament andis juunis rohelise tule karmistatud rändereeglitele, mis loovad õigusliku raamistiku selliste keskuste loomiseks, on plaan pälvinud teravat kriitikat inimõigusorganisatsioonidelt. Hoolimata vastuseisust on ministrid seadnud ambitsioonika ajakava, soovides, et keskused hakkaksid reaalselt toimima 2027. aastaks. Bødskov rõhutas, et Taani valitsuse prioriteet on vältida olukorda, kus riigis ebaseaduslikult viibivad isikud saavad kasu sellest, et nende päritoluriiki tagasisaatmine on osutunud keeruliseks.

Pretsedendid ja väljakutsed

Kavandatav mudel ei ole Euroopas täiesti uudne, kuid see on tekitanud rohkelt juriidilisi ja eetilisi vaidlusi. Sarnaseid strateegiaid on varem katsetatud nii Ühendkuningriigis, kus konservatiivne valitsus püüdis lepinguid sõlmida, kui ka Itaalias, kus Giorgia Meloni valitsus on sõlminud lepingu Albaaniaga. Itaalia ja Albaania vaheline kokkulepe seisab aga silmitsi tõsiste õiguslike takistustega, mis on tekitanud ettevaatust teistes Euroopa pealinnades.