Saksamaa avaldas tegevuskava fossiilkütustest täielikuks loobumiseks aastaks 2045

Euroopa suurim majandus Saksamaa on esmakordselt seadnud ametliku tähtaja fossiilkütustest loobumiseks, võttes eesmärgiks 2045. aasta. Tegevuskava näeb ette taastuvenergia osakaalu järsku kasvu ja söe kasutamise lõpetamise hiljemalt 2038. aastaks.

Saksamaa valitsus avaldas kolmapäeval strateegilise tegevuskava, mis näeb ette riigi ülemineku fossiilkütustelt puhtale energiale aastaks 2045. Varasemalt on riigi kliimapoliitika keskendunud peamiselt süsinikuneutraalsuse saavutamisele, kuid nüüd on valitsus sõnastanud otsese eesmärgi loobuda naftast, gaasist ja söest.

Uue plaani kohaselt peab taastuvenergia moodustama 2030. aastaks 80 protsenti riigi elektritootmisest, võrreldes senise 55-protsendilise sihtmääraga. See nõuab märkimisväärset võimsuse kasvu: plaanis on lisada 12 gigavatti maismaatuuleparke ja saavutada 215 gigavatti päikeseenergia võimsust. Söest väljumine on endiselt kavandatud 2038. aastasse, kuid valitsus jätab endale võimaluse protsessi kiirendamiseks 2035. aastani.

Kriitika ja poliitilised vaidlused

Kliimaorganisatsiooni 350.org esindaja Andreas Sieber hindas tegevuskava läbimurdeks, kuid hoiatas ministeeriumi kahepalgelisuse eest. Ta kritiseeris majandusministeeriumi jätkuvat survet maagaasi kasutamise suurendamiseks, nimetades fossiilkütustest sõltuvust geopoliitiliseks riskiks. Samasugust ettevaatlikkust väljendas endine kliimasaadik Jennifer Morgan, kelle sõnul on kava alles esimene samm ja nõuab kiiremat elektrifitseerimist transpordis ja küttesüsteemides.

Saksa parempoolne opositsioon on rohelistele energiaplaanidele teravalt vastu seisnud. Eriti tugeva vastuseisu on leidnud küttepumpade propageerimine gaasikatelde asendamiseks. Alice Weidel, erakonna Alternative für Deutschland kaasesimees, on tuulikute ehitamist avalikult kritiseerinud, mis sundis valitsust varasemalt kütte- ja energiapoliitika reegleid pehmendama.

Rahvusvaheline kontekst

Saksamaa on kolmas suurem arenenud majandus Prantsusmaa ja Hollandi järel, kes on sarnase tegevuskava avaldanud pärast aprillis Colombias toimunud rahvusvahelist kliimakonverentsi. Samal ajal kui ÜRO peasekretär António Guterres on New Yorgis toimunud peaassambleel rõhutanud vajadust ambitsioonikamaks tegutsemiseks, valmistub Ühendkuningriik detsembris keskenduma G20 raames energiakulule ja kliimamuutustele, mis kujunevad olulisteks teemadeks.