Saksa uurijad tuvastasid Leipzigi lennujaama rünnakukatses kahtlustatavad

Saksamaa võimud on tuvastanud kaks isikut, keda seostatakse augustis Leipzigi lennujaamas toimunud nurjunud sabotaažiaktiga. Uurimise kohaselt on kahtlusalused seotud Venemaa hübriidoperatsioonide skeemidega.

Saksamaa õiguskaitseorganid on kindlaks teinud kaks meest, keda peetakse Leipzig-Halle lennujaama suunatud rünnakukatse peamisteks korraldajateks. Saksa meediakanalite andmetel on tegemist Venemaa ja Valgevene taustaga isikutega, kelle tegevus viitab professionaalsele planeerimisele.

Saksamaa siseminister on kinnitanud, et 4. augustil aset leidnud vahejuhtum ei olnud juhuslik, vaid hõlmas kõrgetasemelist tehnilist ekspertiisi. Ministri sõnul viitavad tõendid selgelt Venemaa riiklike struktuuride käekirjale ning tegemist on järjekordse näitega Euroopas läbi viidavatest hübriidoperatsioonidest.

Detailne uurimistöö ja tõendusmaterjal

Uurijad on ühe kahtlusaluse tuvastanud tänu sündmuskohalt leitud DNA-materjalile, mis saadi droonilt, lõhkeainet sisaldanud konservikarbi siseküljelt ja läheduses asuva puu külge kinnitatud antennilt. Antenni eesmärk oli arvatavasti droonide mobiilsidepõhise juhtimise signaali võimendamine. Pärast andmete võrdlemist Euroopa andmebaasidega leiti vastavusi Leedus ja Soomes registreeritud juhtumitega. Selgus, et kõnealune isik sisenes Saksamaale Itaalia turismiviisaga, mis väljastati aprillis Minskis.

Teist kahtlusalust peetakse rünnaku logistikuks ja juhendajaks. Uurimisandmed näitavad, et ta lendas juuli lõpus Berliini lennujaama, rentis sõiduki ja suundus Leipzigi. Kaks päeva enne plahvatuskatset lendas ta samast lennujaamast tagasi. Saksa föderaalse kriminaalpolitsei (BKA) eksperdid on leidnud sündmuskohalt kokku kolm drooni, mis viitab võimalusele, et rünnaku ettevalmistamine oli ulatuslikum, kui esialgu arvati.

Poliitilised tagajärjed ja Venemaa reaktsioon

Vaatamata edusammudele isikute tuvastamisel, on Saksa uurijad skeptilised nende kohtu ette toomise osas. Varasemad kogemused, näiteks 2015. aasta Bundestagi serverite rünnak, on näidanud, et kui kahtlusalused lahkuvad Euroopa Liidust, muutub nende tabamine keeruliseks. Saksamaa valitsus on aga asunud tegutsema otsustavalt: 1. septembril omistati rünnakukatse ametlikult Venemaale ning teatati Bonnis asuva Venemaa peakonsulaadi ja Berliini Vene Maja sulgemisest.

Venemaa saatkond Berliinis eitab kõiki süüdistusi, nimetades intsidenti «kiiruga kokkuklopsitud provokatsiooniks» ja väljendades muret Saksamaal valitseva «venevastase hüsteeria» pärast. Vahejuhtum on pannud Läänemere riike tihendama koostööd, et luua ühine kaitsevõrgustik droonirünnakute ennetamiseks.