Saksa ülikoolid valmistuvad AfD surveks teadusvabadusele

Saksamaa teadlased ja ülikoolid kardavad, et paremäärmuslik Alternatiiv Saksamaale (AfD) võib pärast sügiseseid liidumaavalimisi hakata kärpima akadeemilist vabadust. Erilist muret valmistavad Saksi-Anhalt ja Mecklenburg-Vorpommern, kus AfD võib valimised võita. Ülikoolid on loonud töörühmi ja uurivad õiguslikke pimealasid, mida uus võim võiks enda huvides ära kasutada.

Saksamaa teadusringkonnad on üha ärevamas ootuses sügiseste liidumaavalimiste eel, kus Saksi-Anhaltis ja Mecklenburg-Vorpommernis võib suurimaks poliitiliseks jõuks tõusta paremäärmuslik Alternatiiv Saksamaale (AfD). Teadlased hoiatavad, et erakonna võimuletulek võib tähendada akadeemilise vabaduse ohtlikku ahenemist.

AfD plaanid tekitavad muret

Aprillis avaldatud valimisplatvormis väidab AfD, et Saksa teadus on sügavas kriisis. Erakond soovib arendada kriitilisi kliimauuringuid, asutada riikliku kriitilise islamiuuringute instituudi ning luua rahvastiku-uuringute õppetooli, mis uuriks väidetavat saksa rahva väljasuremist. Lisaks tahab AfD kaotada soouuringud ning taastada rahvusvahelisele Bologna süsteemile eelnenud Saksa diplomi- ja magistrikraadid, mida rahvusvaheliselt laialt ei tunnustata.

AfD kõrghariduspoliitika kõneisiku Christoph Birghani sõnul aitaks erakonna tugevam positsioon akadeemilist vabadust hoopis laiendada. «AfD võim tooks kaasa ausama arutelu varasemate vigade üle ning tugevdaks tippteadust,» väitis ta.

Teadusorganisatsioonid on vastu

Teadusorganisatsioonid näevad olukorda hoopis teisiti. Saksa ülikoolide rektorite liidu HRK president Walter Rosenthal, kes esindab 272 Saksamaa ülikooli, ütles, et nad on AfD mõju pärast ülikoolide autonoomiale ja akadeemilise arutelu avatusele tõsiselt mures.

Muret tunneb ka Saksamaa suurim teadusrahastaja Saksa Teadusfond DFG ning Leopoldina teaduste akadeemia, mille peakorter asub Saksi-Anhaltis Halles. Leopoldina president Bettina Rockenbach leidis, et AfD valimisprogramm näeb ette mõne uurimisvaldkonna piiramist või koguni keelamist ning raskendaks teadlaste liikumist Saksi-Anhalti ja sealt välja. «AfD ettepanekuid ellu viies sekkutaks tõsiselt akadeemilisse vabadusse ning seataks ohtu avatud, rahvusvahelise ja sõltumatu teaduse põhimõtted,» hoiatas ta.

Kaudsed mõjutusvahendid

Kuigi akadeemiline vabadus on Saksamaal põhiseadusega kaitstud ja poliitikud ei saa otseselt ülikoolide tegemisi dikteerida, kardavad paljud teadlased kaudseid survestamismeetodeid. AfD juhitud liidumaavalitsus võiks kärpida ideoloogiliseks peetavate programmide rahastust, venitada professorite ametisse nimetamisega või blokeerida otsuseid üleriiklikes teaduskomiteedes.

Saksamaal on hariduspoliitika peaaegu täielikult 16 liidumaa pädevuses, mistõttu mõjutab ühe liidumaa poliitiline suund otseselt kohalike ülikoolide rahastust ja juhtimist. Saksi-Anhaltis, kus AfD toetus ületab küsitlustes 40 protsenti, on erakond lubanud liidumaa ülikoolisüsteemi põhjalikult ümber kujundada.

Ülikoolid otsivad kaitsevõtteid

Ülikoolid on reageerinud ennetavalt: loodud on eraldi töörühmad, ühiselt vaadatakse üle õiguslikke pimealasidsid ning arutatakse solidaarsusfondide loomist, et toetada teadlasi, keda võidaks sundida ülikoolist lahkuma või oma uurimisvaldkonnast loobuma.

Nõu peetakse ka teadlastega, kes on pidanud lahkuma riikidest, kus teadusasutused on juba poliitilise surve alla sattunud. Rosenthali sõnul ei saa eri riikide kogemusi küll üks ühele võrrelda, kuid teiste kogemus aitab mõista, milliste võtetega võib teadusele survet avaldada. Lisaks muretsevad ülikoolid pikemas perspektiivis: kui AfD jõuaks kunagi võimule föderaaltasandil, võiks tema vastuseisust piisata, et kogu riigi teadusalgatusi pidurdada.