Saksa-Hollandi korpus võtab Valgas üle Eesti ja Läti kaitse juhtimise

NATO Saksa-Hollandi korpus võttis Valgas ametlikult üle Eesti ja Läti kaitse juhtimise. Bundeswehri peainspektor kindral Carsten Breuer hoiatas, et Saksamaa peab olema täielikuks sõjaks valmis enne 2029. aastat. Uus korpus suudaks kriisi korral välja panna kuni 60 000 sõdurit, kuid praegu puuduvad sellel piirkonnas omaväed.

NATO Saksa-Hollandi korpus võttis teisipäeval Valgas pidulikult üle Eesti ja Läti kaitse juhtimise. Seni kandis kogu Balti piirkonna kaitse eest hoolt NATO Kirdekorpus, kes jääb edaspidi vastutama Leedu ja Poola kaitsmise eest.

Miks uus korpus loodi?

Bundeswehri peainspektor kindral Carsten Breuer selgitas üleandmistseremoonial Valgas, et eelmine vastutav korpus oli jõudnud oma operatsioonide juhtimisvõime piirini. «See korpus, mis siiani vastutas, oli saavutanud oma operatsiooni juhtimisvõime piiri. Seda nägime siinsete õppuste käigus ja reageerisime. NATO reageeris ja paigutas siia veel ühe lahingukorpuse. See on Saksa-Hollandi korpus,» ütles kindral Breuer.

Valka väljakul seisid samal ajal Kanada lahingumasinad, mis on osa Lätis paiknevast NATO lahingugrupist, näitlik meeldetuletus sellest, et liitlasvägede kohalolek piirkonnas on juba reaalsus.

Kuni 60 000 sõdurit kriisi korral

1. Saksa-Hollandi korpuse ülem kindralleitnant Peter Mirow rõhutas, et korpusel praegu piirkonnas omavägesid ei ole. «NATO otsusega antakse kindlaks määratud üksused minu käsutusse. Tegu on valdavalt juba siin Eestis ja Lätis kohalolevate üksustega. Lisaks siis täiendus teistest Euroopa osadest siin rakendamiseks. Kriisi korral tugevdab NATO Eesti ja Läti kaitset oma vahenditega,» lausus Mirow, lisades, et operatiivsete nõuete tõttu ei saa ta avaldada täpseid üksuseid ega tehnikat.

Uus korpus oleks teoreetiliselt võimeline kriisi korral mobiliseerima kuni 60 000 sõdurit, kuid nende saabumise üle otsustab allianss tervikuna.

2029, kriitiline aasta

Kindral Breuer on korduvalt hoiatanud, et Bundeswehr peab olema täiemahuliseks sõjaks valmis enne 2029. aastat. Analüütikute hinnangul võiks Venemaa selleks ajaks olla võimeline pidama täiemahulist sõda mõne NATO liikmesriigiga. «Erinevatest tegevussuundadest, poliitilistest arengutest, isiklikust valmisolekust, kõigist neist valdkondadest võib seda välja lugeda. Seda jälgides, nähes, kuidas suunad omavahel ristuvad, vaatan aastale 2029,» ütles Breuer.

Esimene alaline Saksa brigaad, mis kujutab endast ka esimest alalist NATO baasi Balti riikides, peab Leedus lahinguvalmis olema juba järgmisel aastal, 2027. Balti riikide kaitse tugevdamine käib seega mitmel rindel korraga: juhtimisstruktuuride laiendamine, alaliste vägede paigutamine ja liitlasvägede pidev kohalolek piirkonnas.