Saksa eurosaadikud kavandavad Brüsselis suurkoalitsiooni paremäärmuslaste tõrjumiseks

Euroopa Parlamendi Saksa delegatsioonide juhid otsivad võimalusi ametliku koostöölepingu sõlmimiseks, et vähendada Euroopa Rahvapartei sõltuvust paremäärmuslikest häältest. Algatus peaks tagama stabiilsema otsustusprotsessi ja vältima Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni poliitilist ummikseisu.

Brüsselis on tõusnud päevakorda küsimus europarlamendi juhtivate poliitiliste jõudude ametlikumast koostööst. Niclas Herbst, kes esindab kantsler Friedrich Merz juhitavaid kristlikke demokraate, ja René Repasi, kes on seotud asekantsler Lars Klingbeil sotsiaaldemokraatidega, soovivad luua Euroopa tasandil Saksamaalt tuntud suurkoalitsiooni mudelit. Nende eesmärk on vähendada Euroopa Rahvapartei (EPP) ja sotsiaaldemokraatide (S&D) vahelist hõõrdumist, mis on viinud olukorrani, kus õigusaktide vastuvõtmisel on üha sagedamini sõltutud paremäärmuslikest rühmitustest.

Koostöö vajadus ja äärmuslaste tõus

Viimastel aastatel on EPP ja S&D koostöö Euroopa Parlamendis märgatavalt jahenenud, mis on muutnud hääletustulemused ettearvamatuks. See ebakindlus puudutab otseselt Euroopa Komisjoni presidenti Ursula von der Leyen, kelle poliitiliste algatuste elluviimine on sattunud ohtu. Herbst ja Repasi rõhutavad, et juhul, kui keskparteid omavahel kokkuleppele ei jõua, täidavad tühimiku populistlikud jõud, kes on küsitluste kohaselt 2029. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks valmistumas suurteks võitudeks.

Alates 2024. aasta juunist on EPP korduvalt otsinud hääli paremäärmuslastelt, et suruda läbi küsimusi, mis puudutavad näiteks küüditamispoliitikat, ettevõtete keskkonnaaruandluse leevendamist või metsatustamise vastaste määruste edasilükkamist. Selline praktika tekitab sotsiaaldemokraatide leeris tõsist rahulolematust, ohustades pikas perspektiivis kogu parlamendi töövõimet.

Saksa mudeli rakendamine Euroopas

Herbsti ja Repasi pakutud lahendus näeb ette formaalsemat valitsemisstruktuuri, mis sarnaneb Berliini koalitsiooninõukogudele. Selle asemel, et teha tehinguid iga eelnõu puhul eraldi, soovivad nad sõlmida siduvad kokkulepped, kus erakonnad lepivad eelnevalt kokku teatud järeleandmistes ja prioriteetides. See tähendaks ka poliitiliste võitude jaotamist pikema aja peale, mis motiveeriks osapooli püsima ühtsel kursil.

Siiski on plaani elluviimine keeruline. S&D rühmituse juhi Iratxe García lähedased ringkonnad on märkinud, et sarnaseid ettepanekuid on kaalutud juba 2024. aastal ilma tulemuseta. Samuti pole kindel, kas EPP juht Manfred Weber on valmis loobuma paindlikkusest, mida paremäärmuslastega tehtav koostöö talle praegu pakub. Lisaks ootab parlamendi ees otsus presidendiameti osas, kus Roberta Metsola loodab kolmandale ametiajale, kuid sotsiaaldemokraadid nõuavad koha vahetust enda kasuks, mis võib kogu keskparteide liidu juba eos nurjata.