Saksa ajakirjaniku raport Kiievis vallandas Venemaa meedias valeväiteid Ukraina kapituleerumisest

Saksa ajakirjaniku raport Kiievis vallandas Venemaa meedias valeväiteid Ukraina kapituleerumisest

Venemaa meedia väitis eksitavalt, et Ukraina kaalub kapituleerumist, moonutades Saksa telekanali Welt reportaaži Ukraina majandusraskustest. Tegelikkuses keskendus ajakirjanik Christoph Wanner Venemaa taktikale hävitada Ukraina energiataristu, et muuta riik Lääne abist sõltuvaks.

Poliitika

Venemaa uudisteagentuur RIA Novosti avaldas eksitava artikli, milles väideti, justkui kaalutaks Ukrainas Venemaa ees põlvitamist ja kapituleerumist. Väite aluseks toodi Welt-TV korrespondendi Christoph Wanneri reportaaž Kiievist, kuid originaaltekstis puudub igasugune viide Ukraina soovile või kavatsusele vaenupoolele alla anda.

Wanneri 30. septembril avaldatud reportaaž analüüsis hoopis Vene rünnakute laastavat mõju Ukraina majandusele. Ajakirjaniku sõnul on Venemaa strateegia sihilikult hävitada Ukraina tööstusbaas, sealhulgas terasetehased ja sadamataristu, et muuta riik täielikult sõltuvaks Lääne-Euroopa ja eelkõige Saksamaa finantsabist.

Majanduslik survestamine ja sõjaline abi

«Ilma selle abita, minu hinnangul, ei suuda Ukraina enam seda sõda Venemaa vastu pidada. Ta on alati vajanud Lääne abi, see on fakt,» märkis Wanner, rõhutades, et Vene rünnakud energiataristule on mõeldud just ukrainlaste murdmiseks.

Ukraina valitsus seisab samal ajal silmitsi tõsiste eelarveprobleemidega. Ukraina peaminister Serhi Koretskyi kinnitas 30. septembril, et valitsus on asunud eelarvet maksimaalselt kärpima. Riigi finantsolukord sõltub otseselt võimekusest täita rahvusvaheliste partnerite seatud tingimusi. Koretskyi hoiatas, et juhul kui kokkulepitud reforme 15. oktoobriks ei viida ellu, võib riik ilma jääda ligikaudu 29,5 miljardi dollari suurusest välisabist.

«Valitsus on läinud üle maksimaalse kokkuhoiu režiimile ja lükanud edasi kõik esmatähtsusetud kulutused,» selgitas Koretskyi olukorda. Ehkki Ukraina vajab sõjaliste kulutuste katmiseks veel 27 miljardit eurot, keskendub riigi juhtkond praegu eelkõige olemasolevate rahastuskanalite hoidmisele, mitte kapituleerumisele, nagu Vene meedia väidab.

Ava rakenduses →