Sajad Ühendkuningriigist Prantsusmaale saadetud varjupaigataotlejad on kadunud

Inimõigusorganisatsioonid hoiatavad, et sajad Ühendkuningriigist Prantsusmaale tagasi saadetud varjupaigataotlejad on kadunuks jäänud. Probleem puudutab muu hulgas vähemalt 41 alaealist, kelle vanus on vaidluse all.

Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa vahelise rändekokkuleppe raames riigist välja saadetud sadade varjupaigataotlejate asukoht on teadmata, teatasid inimõigusorganisatsioonid. Kahe riigi vahel kehtiv nn „üks sisse, üks välja“ pilootprojekt, mille eesmärk on vahetada La Manche’i väina ületanud inimesed seaduslikult riiki saabuvate varjupaigataotlejate vastu, on tekitanud tõsiseid küsimusi inimeste turvalisuse ja kohtlemise osas.

Alates 2025. aasta septembrist on Prantsusmaale tagasi saadetud umbes 1400 inimest. See arv moodustab vaid neli protsenti samal perioodil üle väina saabunud 32 000 migrandist. Inimõiguslaste andmetel on nende hulgas vähemalt 41 alaealist, kelle vanuse hindamine on olnud vaidluse all.

Mure alaealiste saatuse pärast

Humans For Rights Networki direktor Maddie Harris selgitas parlamendi istungil, et organisatsioonid on koostanud nimekirja vähemalt 41 lapsest ja noorukist, kes saadeti tema kinnitusel Prantsusmaale ebaseaduslikult. Alaealiste kinnipidamine täiskasvanute immigratsioonikeskustes on vastuolus kehtivate reeglitega.

«Toetame paljusid selle skeemi raames kinni peetud lapsi ja püüame nende vabastamist saavutada. Vähemalt 41 last on Ühendkuningriigist Prantsusmaale toimetatud ja nende asukoht on praegu teadmata,» sõnas Harris. Tema sõnul on enamik neist lastest kogenud eelnevalt vägivalda ja ärakasutamist.

Siseministeeriumi vastus

Briti siseministeerium on väited alaealiste ebaseaduslikust tagasisaatmisest tagasi lükanud. «See on kategooriliselt vale. Kedagi, kelle vanus on vaidlustatud, ei ole Prantsusmaale tagasi saadetud,» teatas ministeerium. Ametkonna sõnul on igal kinnipeetaval õigus juriidilisele esindusele ning vanuse hindamine toimub piiride turvalisuse tagamiseks.

Samas tõstatas vanglate ja kinnipidamisasutuste sõltumatu järelevalve nõukogu (IMB) ajutine esimees Jane Leech mure, et siseministeerium peab kinni rohkem inimesi, kui suudab riigist välja saata. See praktika on tema hinnangul viinud inimeste ebaseadusliku kinnipidamiseni.

Kokkuleppe ebakindel tulevik

2025. aasta juulis kuulutasid Keir Starmer ja Emmanuel Macron pilootprojekti kui murrangulist sammu piiriüleses koostöös. Siseminister Shabana Mahmood on avaldanud soovi lepingut pikendada ja laiendada, kuid Prantsusmaa on olnud tõrges, eelistades Euroopa-ülest lahendust.

Médecins Sans Frontièresi programmi koordinaator Nihal Osman märkis parlamendi istungil, et Prantsusmaale tagasi saadetud inimesed on sageli sügavas psühholoogilises kriisis. Ta kirjeldas, et paljudel esinevad tõsised traumajärgsed sümptomid, sealhulgas ärevushäired ja enesevigastamise kalduvused.