Saastunud Tura jõgi Tjumeni linnas viis kriminaalmenetluseni

Tjumeni linnas on algatatud kriminaalmenetlus seoses kraanivee ja Tura jõe halva kvaliteediga, mis on põhjustanud elanike seas haigestumisi. Föderaalsed võimud sekkusid olukorda pärast rohkeid kaebusi surnud kalade ja veest tuleva ebameeldiva lõhna kohta.

Venemaa föderaalne juurdluskomitee alustas 24. juulil kriminaalmenetlust seoses Tjumeni elanikele osutatavate kommunaalteenuste mittevastavusega ohutusnõuetele. Juurdluskomitee esimees Aleksander Bastrõkin nõudis juhtumi kohta aruannet.

Hapnikupuudus ja saastunud vesi

Probleemid algasid juunis, mil Tjumenis ja selle ümbruses märgati massilist kalade suremist. Surnud kalu leiti nii Tura jõe äärest kui ka linna lähedal asuvast Andrejevskoje järvest. Uurimistööde käigus selgitasid kalandusameti ja teadusuuringute instituudi spetsialistid, et jõe vees oli hapnikusisaldus langenud nullilähedasele tasemele. Ametlikuks põhjuseks nimetati erakordselt tugevaid vihmasadusid, mis ulatusid juunis 260 protsendini tavapärasest normist. Vesi kandis jõkke suurel hulgal mulda ja orgaanilist ainet, mille lagunemisprotsess tarbis veest kogu vaba hapniku.

Elanike pahameel ja terviseohud

Juurdluse keskmes on lisaks jõe seisundile ka kraanivesi, mille kvaliteedi üle elanikud on teravalt kurtnud. Inimesed kirjeldavad kraanist tulevat "mädanevate vetikate" või "petrooleumi" meenutavat lõhna. Infektsioonhaiguste spetsialist Gennadi Umanski on hoiatanud, et sellise vee kasutamine pesemiseks või joomiseks võib kaasa tuua sooleinfektsioone, hepatiit A-d ja rotaviirust. Mõned elanikud on teatanud silmapõletikest ja tsüstiidist, seostades vaevused otseselt saastunud veevärgiga.

Vastuolulised ametlikud avaldused

Kuigi kohalikud omavalitsused väitsid veel 20. juulil, et laboratoorsete analüüside kohaselt vastab vesi nõuetele, muutus retoorika peagi. Hiljem soovitasid võimud siiski vett enne joomist keeta ja eelistada pudelivett. Samal ajal valmistuvad ametnikud võimalikeks üleujutusteks: 25. juuli seisuga oli Tura veetase tõusnud 846 sentimeetrini, olles väga lähedal 850-sentimeetrisele kriitilisele piirile. Potentsiaalses ohutsoonis asub 146 elamut, mille jaoks on vajaduse korral valmis seatud ajutised varjupaigad.