Saaremaal on tänavu registreeritud vaid üks ametlik supluskoht

Kogu Saaremaal on sel suvel Terviseameti poolt ametlikult registreeritud ainult üks supluskoht, Kuressaare rand. Populaarsed Mändjala ja Tahkuna rand jäid sel aastal eri põhjustel registreerimata, kuigi Terviseamet soovitas mõlemat kohta juba kevadel. Saaremaa vald lubab olukorra lähiajal korda seada.

Saaremaal on tänavu vaid üks ametlikult registreeritud supluskoht, Kuressaare rand. Terviseamet registreerib supelrandu, kus viiakse läbi regulaarne veepuhtuse seire, kuid sel suvel on Saaremaa elanikud ja saart tundvad turistid harjunud käima ka Mändjala rannas, mis aga ametliku supelrannana tänavu kirjas pole.

Miks Mändjala registreerimata jäi?

Mändjala ranna haldamine on seni toimunud 13 aastat tagasi sõlmitud koostöölepingu alusel, mille järgi jagasid ranna korrashoiu kohustused endine Kaarma vald, RMK ja kohalik mittetulundusühing. Praegune olukord näitab, et leping vajab uuendamist.

«RMK kohustuste hulka ei kuulu supluskoha haldamine. Kuid me pole kunagi sellest koostööst keeldunud. Kui soovime koostööd jätkata, peame kõik osapooled uuesti läbirääkimiste laua taha istuma,» ütles RMK Saaremaa külastuspiirkonna juht Üllar Soonik.

Terviseamet saatis juba kevadel vallale soovituse, et nii Mändjala kui ka teine populaarne rand, Tahkuna, võiksid sel aastal saada ametlikuks supelrannaks. Mõlema koha puhul ei ole selleks ületamatuid takistusi.

Mis nõudeid supluskoht peab täitma?

Terviseameti keskkonnaterviseosakonna juhataja Pilleriin Kalmus selgitas, millised tingimused peavad ametliku supluskoha puhul täidetud olema: «Supluskoht peab olema korrastatud, vesi peab olema kontrollitud ja koht peab olema ohutu. Põhi ei tohi olla liiga kivine ega klaasikildudega kaetud. Läheduses ei tohi olla saasteallikaid, nagu reoveetoru väljapääs või muu saastekolle.»

Terviseamet rõhutab, et ametlikult registreeritud supluskoht, kus toimub regulaarne veeproovide võtmine, annab inimestele turvatunde.

Vald lubab olukorra lahendada

Saaremaa vallavanemа abi Taniel Vares kinnitas, et vald kavatseb puudused kõrvaldada: «Täna on kõige olulisem veeproovide võtmine, et vesi oleks inimestele ohutu, see on esmatähtis. Loodan, et jõuame seda veel sel suvel teha ning ranna dokumendid saavad korda.»

Terviseamet leiab üldisemalt, et Eestis võiks ametlikke supluskohtade olla rohkem, kui neid praegu on. Kohalikele omavalitsustele tähendaks see aga lisakulutusi, mistõttu jäävad mitmed populaarsed rannad ametliku staatuseta.