Saaremaa vald ja MKM vaidlevad Eesti-Läti elektriühenduse trassi ning hinna üle

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium plaanib aasta lõpuks valitsusele esitada Eesti-Läti elektriühenduse eriplaneeringu, kuid Saaremaa vald on jätkuvalt vastu kavandatavale õhuliinile. Tüli keskmes on projekti maksumus ja trassi asukoht.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) soovib veel tänavu valitsuse ette tuua Eesti-Läti elektriühenduse eriplaneeringu, hoolimata jätkuvast vastuseisust kohalikul tasandil. Saaremaa vald on teatanud, et ei toeta 330-kilovoldise elektriliini rajamist õhuliinina, eelistades selle asemel maakaablit või trassi vedamist mööda merd.

Eleringi tellimusel valmis Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) uuring, mis analüüsis kahe tehnilise lahenduse maksumust. Analüüsi kohaselt kujuneks õhuliini ehitusmaksumuseks 33 miljonit eurot, samas kui maakaabli paigaldamine nõuaks ligikaudu 700 miljonit eurot. Saaremaa vald peab neid arve ebarealistlikeks.

Eelarvamused maksumuse üle

Saaremaa abivallavanem Priit Riim viitab Euroopa energeetikute koostööühenduse EISER andmetele. Nende põhjal on sarnaste projektide kilomeetrihind märgatavalt madalam, jäädes vahemikku kaks kuni 4,6 miljonit eurot. Vallavalitsuse hinnangul erineb nende prognoos märgatavalt TalTechi omast, mistõttu soovivad nad sõltumatut rahvusvahelist ekspertiisi.

Ministeerium on sellise ettepaneku tagasi lükanud. MKM-i maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja Ivari Rannama kinnitas, et riik toetub TalTechi teadlaste tööle, mida peetakse pädevaks. Ta lisas, et aastaid kestnud ja poolteist miljonit eurot maksma läinud planeerimisprotsessis pole mõistlik uusi alternatiive enam kaaluma hakata.

Alternatiivide välistamine

Vald tegi ministeeriumile ka ettepaneku suunata kaabel merre, et vältida infrastruktuuri läbimist Saaremaalt. Rannama sõnul pole see variant aga alternatiivide hulgas olnud ja selle majanduslik kulu osutuks liiga kõrgeks. Praeguse seisuga püsib vaidluse keskmes küsimus, kas ministeerium suudab veenda kohalikke elanikke õhuliini vajalikkuses enne planeeringu kinnitamist.