Saaremaa vajab reoveepuhastite uuendamiseks vähemalt kolm miljonit eurot

Saaremaal on elanike veekasutuse harjumuste muutumine ja mugavuste levik seadnud kohaliku puhastustaristu surve alla. Vananenud puhastussüsteemid ei suuda enam toime tulla suurenenud reoveekogustega, mistõttu on vajalik vähemalt kolmemiljonieurone investeering.

Saaremaal on elanike mugavustega kaasnev veekasutus kasvanud, kuid kohalik kanalisatsiooni- ja puhastustaristu pole selle muutusega sammu pidanud. Kui veel mõni kümnend tagasi oli maapiirkondades tavapärane kuivkäimla, siis tänapäeval on vesikäimlad, dušid ja kodused pesumasinad muutunud igapäevaseks standardiks. See on kaasa toonud märgatavalt suurema koguse reovett, mida tuleb nõuetekohaselt kokku koguda ja puhastada.

Olemasolevad väikesed reoveepuhastid on muutunud olukorras raskustes. Need süsteemid ei suuda sageli toime tulla suurema ja kontsentreerituma fekaalireovee vooga. Lisaks on reovee transportimine kaugematesse puhastuskohtadesse tõstnud teenuse hinda, mis tekitab surve nii teenuseosutajatele kui ka tarbijatele.

Praeguste hinnangute kohaselt on Saaremaa purglate ja reoveepuhastite uuendamiseks vaja teha vähemalt kolmemiljonieurose investeering. Küsimus on aga selles, kes peaks selle kulu kandma. Valikuvariantidena on laual teenuse hinna tõstmine kasutajate jaoks, veevärgi klientide ühine panustamine või riiklik toetus maksumaksja vahenditest.

Olukorraga kaasneb ka keskkonnarisk. Kui reovee puhastamise ja äraveo teenus muutub tarbijate jaoks liialt kalliks, suureneb oht, et reovett hakatakse ebaseaduslikult loodusesse juhtima, selle asemel et kasutada ametlikku purgimisteenust. Keskkonnateadlikkus nõuab lisaks reeglitele ka seda, et elanikele oleks loodud jõukohane viis reoveega korrektselt ümber käia.