Saaremaa vajab koolivõrgu tulevikuks selget kokkulepet

Madis Kallas leiab, et Saaremaa haridusvõrgu tulevik sõltub võimest hoida alles kogukondlikke koole. Ta rõhutab, et koolivõrk peab pakkuma valikuvõimalusi ka neile, kes riigigümnaasiumi mudelisse ei sobitu, eriti tõstetud koolikohustuse tingimustes.

Madis Kallas rõhutab vajadust vaadata üle Saaremaa haridusvõrgu tulevikuperspektiivid, tuues esile, et piirkondlike koolide säilimine on võtmetähtsusega kohaliku elujõu tagamisel. Tema hinnangul peavad näiteks Orissaare gümnaasium ja Kuressaare täiskasvanute gümnaasium jätkama olulist rolli hariduse pakkujatena, sest kõik õpilased ei pruugi riigigümnaasiumi mudelisse sobida.

See teema on eriti aktuaalne alates tänavusest aastast, mil Eestis tõsteti koolikohustuslik iga 18. eluaastani. Kallas juhib tähelepanu, et hariduse kättesaadavus ei tohi sõltuda sellest, kas noorel on võimalik mandrile õppima minna või mitte.

Regionaalse tasakaalu hoidmine

Eestis on regionaalne ebavõrdsus süvenenud ning rahvastik koondub üha enam Harjumaale. Statistika kohaselt elab praegu Harjumaal juba iga teine eestlane, võrreldes olukorraga 20 aastat tagasi, mil seal elas vaid iga kolmas. See trend nõuab aktiivset vastutegevust, et säilitada elu väljaspool pealinna piirkonda.

Kallas toob Soome kogemuse näitel välja, et koolide järjepidev sulgemine ei ole toonud ei rahalist kokkuhoidu ega hariduskvaliteedi paranemist. Tema hinnangul on investeering kogukondlikesse koolidesse parim vahend, et hoida piirkonnad elujõulisena ajal, mil töökollektiivid kolivad arvutiekraanide taha ning kodukoha tunne muutub järeltulevatele põlvedele üha olulisemaks.

Eesti on teinud teadliku valiku panustada kõrge tasemega haridusse, kuna riigil puuduvad suured maavarad. Nutikus on meie peamine ressurss. Saaremaa rannikupiirkondades, kus on säilinud ajalooline külade ja talude võrgustik, on kohalik kool ja lasteaed vältimatud teenused. Need hoiavad elus potentsiaali, et järgmised põlvkonnad naaseksid esivanemate kodukohtadesse.