Saaremaa sinimajanduse arengut pärsivad tehnilised riskid ja kõrge investeeringuvajadus

Saaremaal Veere sadama lähistel katsetatavad meremajanduse projektid seisavad silmitsi karmi looduskeskkonna ja finantsriskidega. Ettevõtjad tõdevad, et laborist tööstusliku tootmiseni jõudmine on kulukas ja ebakindel protsess, mida püüab leevendada uus Eesti-Läti koostööprojekt.

Saaremaal Veere sadama lähistel meres tegutsevad ettevõtjad on pidanud oma tegevuses arvestama Läänemere muutlike oludega, mis seavad piirid tehnoloogilistele lahendustele. Vikerforelli kasvatamisega tegelev Redstorm on kogenud tormide otsest mõju, mis purustasid osa ettevõtte päikesepaneelidest. Kogemus näitab, et mujal maailmas tõhusalt toimiv tehnoloogia ei pruugi Eesti meretingimustes sama kindlalt vastu pidada.

Tehnoloogia vastupidavus avamerel

Redstormi juhatuse liige Fred Siimpoja märgib, et iga hooaeg annab uusi andmeid selle kohta, kuidas ankrud, võrgud ja sumbad kohalikus merekeskkonnas toimivad. Kuna ettevõte kavandab uut kasvuala senisest avatumale merele, kasvab vajadus automatiseeritud söötmise ja pideva seire järele. Kaugemate asukohtade ja keerulisemate olude tõttu ei ole võimalik kõiki tehnilisi probleeme lahendada üksnes täiendava tööjõu või paatide kasutamisega.

Laborist tootmisesse jõudmise barjäär

Rannakarbikasvatusega tegelev Aqua Verde seisab silmitsi teistsuguse väljakutsega: Läänemere madala soolsuse tõttu jäävad karbid väikeseks, mis vähendab nende atraktiivsust toidukaupade turul. Ettevõtte üks omanikke Indrek Adler selgitab, et lahendust otsitakse karpidest väärtuslike koostisosade, näiteks kosmeetikatööstuses kasutatava glükogeeni eraldamisest.

Selline arendustöö on aga seotud suurte finantsriskidega. Adleri hinnangul võib laboratoorse lahenduse viimine tööstusliku tootmise faasi nõuda ligikaudu 500 000 euro suurust investeeringut, kusjuures eduka väljundi tõenäosus on umbes 50 protsenti. Just see varajane arendusetapp vajab soodsamaid rahastusvõimalusi, kuna ettevõtjad peavad praegu kandma riski üksi.

Lisaks tehnilistele ja finantstakistustele pidurdavad sektori arengut ka tööjõupuudus ning halduskoormus. Nende kitsaskohtade kaardistamiseks ja lahendamiseks on loodud projekt MarTe, mis koondab Eesti ja Läti teadlased, ettevõtjad ning avaliku sektori esindajad.