Saaremaa põhjavee kaitsmine nõuab reoveemajanduses rangemat kontrolli

Saaremaa haavatav põhjavesi vajab paremat kaitset, kuna lokaalsete reoveesüsteemide andmed on ebatäpsed ja suur osa reoveest jõuab ametlikest jäätmekäitluskohtadest mööda. Probleemi lahendamine nõuab nii süsteemide paremat seiret kui ka ligipääsetavat ja kontrollitud teenust.

Eesti reoveemajanduses on jätkuvalt tõsiseid lünki, mis tulevad eriti teravalt esile Saaremaal. Piirkonna õhuke mullakiht ja lõheline lubjakivi tähendavad, et reovesi võib ebaõigel käitlemisel kiiresti põhjavette jõuda, reostades seeläbi joogiveevarusid.

Puudulikud andmed ja kadunud heitvesi

Probleemi keskmes on ebatäpsed registrid. Kui uute süsteemide puhul on andmed reeglina korras, siis vanemate lokaalsete süsteemide taga peitub tihti teadmatus. Registrites võib seista vaid üldine märge "lokaalne", mis ei anna ülevaadet sellest, kas tegemist on nõuetekohase mahuti, aegunud septiku või hoopis kontrollimata rajatisega.

Samuti tekitab muret statistika: ametlikesse purgimiskohtadesse jõuab oodatust tunduvalt vähem reovett. Kuigi see ei tõenda automaatselt, et ülejäänu pumbatakse otse loodusesse, viitab vahe aruandluse tõsistele puudujääkidele või ebaseaduslikule käitlemisele.

Tõhusam kontroll ja ligipääsetav teenus

Reoveemajanduse korrastamine eeldab süsteemset lähenemist. Iga reovee vedu peab olema jälgitav, et vältida keskkonnakahjusid. Samas peab teenus olema elanikele kättesaadav ja mõistliku hinnaga, vastasel juhul pole võimalik tagada elanikkonna laialdast koostööd.

Kuigi vastav järelevalve ja süsteemide kaasajastamine oleks pidanud algama varem, on oluline, et praegu tehtavad sammud viidaks lõpuni. Mahutite tühjendamine on vaid üks osa protsessist, kuid reovesi ei kao iseenesest ja vajab nõuetekohast käitlust.