Saaremaa kogukonnarahastus kui kohaliku initsiatiivi peegel

Saaremaa kohalikud kogukonnaprogrammid näitavad, kuidas väike rahasüst võib kohaliku initsiatiivi toel tuua suuri muutusi. Siiski peab ühiskond jälgima, et vabatahtlikkus ei muutuks riigi vastutuse asendajaks.

Saaremaal tegutsevad kogukonnaprogrammid on kujunenud oluliseks näitajaks sellest, mida suudavad kohalikud elanikud, kui neile antakse hoob algatuste elluviimiseks. See pole pelgalt külaseltsidele või ühingutele suunatud rahaeraldus, vaid tunnustus neile, kes on võtnud vastutuse oma elukeskkonda parandada. Olgu tegemist külamajade uuendamise, päästetehnika soetamise või spordivahendite hankimisega, fondi roll on pakkuda vajalikku tõuget ideede elluviimiseks.

Kogukondlik aktiivsus ja vabatahtlik panustamine on väärtuslik ressurss, kuid sellel on omad piirid. Heategevuslikud algatused ja fondid täidavad tühimikke, kuhu avalik sektor ei pruugi oma eelarvega jõuda. Oht tekib aga siis, kui vabatahtlike õlgadele jääb koorem, mis peaks kuuluma riigi või kohaliku omavalitsuse vastutusalasse. Avalikud teenused ja turvalisuse tagamine peavad jääma ametliku halduse kanda, sõltumata sellest, kui tublid on kohalikud eestvedajad.

Edukas kogukondlik programm kinnitab, et Saaremaal leidub piisavalt pealehakkamist ja initsiatiivi, et märgata kitsaskohti ja nendega tegeleda. See on märk elujõulisest kodanikuühiskonnast, kus soov muuta oma koduvald paremaks ei jää vaid teoreetiliseks aruteluks, vaid muutub konkreetseteks tegudeks.