Saaremaa ettevõtja meenutab 1991. aasta augustiputši algust

1991. aasta augustiputši ajal, mil Eesti iseseisvuse taastamise eelsel äreval ajal helisesid telefonid üle riigi. Saaremaa ettevõtja Vjatšeslav Leedo meenutab tollast hommikut, mil teade Moskvast viitas peatsetele muutustele.

19. augustil 1991 varahommikul algas Saaremaa ettevõtja Vjatšeslav Leedo jaoks ärevalt, kui kell oli vaevalt viis läbi. Telefonikõne Moskvast edastas sõnumi, et Nõukogude Liidus on sündmused pöördumas ning midagi erakordset on toimumas.

Mõni tund hiljem kinnitasid toimuva tõsidust teleekraanid, kus hakati näitama klassikalist balletti „Luikede järv“. Tol ajal teadsid paljud nõukogude kodanikud, et see on märk riigipöördest või tippjuhtkonna vahetusest. Leedo sõnul oli tema esimeseks mõtteks mure oma pere ja laste pärast, kartuses, et võimuvahetuse korral võidakse ette võtta nimekirju iseseisvuse poole pürgivate ettevõtjatega.

Pööre Eesti ajaloos

1991. aasta augustiputš oli pöördepunkt Eesti ja kogu toonase Nõukogude Liidu ajaloos. Kuigi riigipöördekatse ebaõnnestus kiiresti, valitses esimestel päevadel täielik teadmatus. See oli aeg, mil iga telefonikõne võis tähendada ohtu isiklikule vabadusele.

Need mälestused on osa Eesti taasiseseisvumise loost, mis meenutavad toonast ebakindlust ja otsustavust, millega suveräänsus lõpuks välja võideldi.