Saaremaa biojäätmete käitlus vajab kohapealset lahendust

Saaremaal kogutakse aastas 800 tonni biojäätmeid, mille vedamine mandrile on kulukas. Kohalikud ettevõtjad ja omavalitsus peaksid kaaluma Tahula biogaasitehase kasutamist jäätmete väärindamiseks.

Saaremaal kogutakse korraldatud jäätmeveo raames aastas ligikaudu 800 tonni biojäätmeid. See number moodustab vaid murdosa tegelikust jäätmete hulgast, kuna suur osa saarlastest eelistab kodust kompostimist. Praegune süsteem, kus jäätmed transporditakse mandrile, ei pruugi olla majanduslikult kõige otstarbekam lahendus.

Tahula biogaasitehase omanik Reio Piller leiab, et tehasel on vaba võimsust, mida saaks rakendada kohalike jäätmete töötlemiseks. See võimaldaks toota gaasi, mida võiksid kasutada nii kalatööstused, piimatootjad kui ka kohalik katlamaja. Siiski on üks oluline takistus: biojäätmete konteineritesse satub liiga palju segavaid lisandeid, nagu kilekotte ja klaasi, mis muudab materjali töötlemise keeruliseks. Pilleri sõnul on puhtalt kogutud köögijäätmed väärtuslik tooraine, kui suudetakse tagada sorteerimise kvaliteet.

Üleminek kohalikule käitlusele ei ole siiski lihtne samm. Tehas vajab eeltöötluseks tehnoloogiat ning asjaajamist lubadega, lisaks peavad kõik osapooled täpselt läbi arvutama käitlemise hinna ja vastuvõetavad mahud. Kohalik päritolu ei taga iseenesest automaatselt odavamat teenust, kuid transpordikulude vältimine võib pikemas perspektiivis tuua hinnaeelise. Saaremaa vallal ja jäätmekäitlejatel on põhjust koostöös Tahula tehasega analüüsida, kas kohapealne ringmajandus on mandrile vedamisest soodsam.