Šaakal vallutab Euroopat – ja jõuab juba Eestisse

Harilik šaakal on viimastel aastatel hakanud oma levilat Euroopas kiiresti laiendama. Loom on jõudnud juba Eestisse ning isegi Põhja-Soome ja Põhja-Norra aladele.

Harilik šaakal on üks Euroopa kiireima levikuga imetajatest – loom, keda veel mõni aastakümme tagasi seostati eelkõige Lähis-Ida ja Balkani piirkondadega, on nüüd jõudnud Eestisse ning isegi Skandinaavia põhjaosadesse.

Teadlaste hinnangul mängib šaakali edukus Euroopas olulist rolli hundil – täpsemalt selle puudumisel. Piirkondades, kus hunt on välja surnud või arvukalt vähenenud, on šaakalil avaram ökoloogiline ruum, kus konkurendita toimetada. Hunt on looduslik piiraja, kelle kohalolu pärsib šaakali edenemine.

Šaakal on välimuselt hundist märkimisväärselt väiksem ja käitumiselt paindlikum – ta on segatoiduline ja kohaneb hästi erinevate elupaikadega, olgu selleks põllumajandusmaastik, metsaservad või linnalähedased alad. Just see kohanemisvõime teeb temast eriti eduka koloniseerija uutes piirkondades.

Eestis on šaakalit viimaste aastate jooksul üha sagedamini nähtud ja kuuldud – loom on tuntud oma omapärase ulumise poolest, mida on keeruline teiste loomadega segi ajada. Eesti jahimehed ja loodusteadlased on registreerinud mitmeid usaldusväärse šaakali vaatlusi eri maakondades.

Põhja-Soomes ja Põhja-Norras tehtud vaatlused näitavad, et šaakali levik ei peatu Baltimaades. Eksperdid jälgivad tähelepanelikult, kuidas loom end uutes elupaikades kehtestab ja millist mõju see avaldab kohalikule ökosüsteemile.