Saab esitles Linköpingis uue põlvkonna mehitamata lahingulennuki kontseptsiooni

Rootsi kaitsetööstusettevõte Saab avalikustas Linköpingis toimunud lennupäevadel oma uusima mehitamata lahingulennuki kontseptsioonimudeli A3-001. Ülehelikiirusel lendav droon on kavandatud koostööks mehitatud hävitajatega, nagu JAS Gripen.

Rootsi kaitsetööstuskontsern Saab esitles möödunud nädalavahetusel Linköpingis toimunud lennupäevadel oma uusimat mehitamata lahingulennuki kontseptsioonimudelit. Malmeni lennuväljal avalikustatud A3-001 on kavandatud ülehelikiirusel lendava, radaritele raskesti tabatava vargtehnoloogiaga õhusõidukina.

Projekt on osa ettevõtte laiemast eesmärgist arendada autonoomseid süsteeme, mis tegutseksid koos mehitatud lennukitega, sealhulgas Rootsi õhuväe kasutatava hävitajaga JAS Gripen. A3-001 kontseptsioon esitleti avalikkusele avalikkusele Rootsi relvajõudude 100. aastapäeva tähistamiseks korraldatud ürituste raames.

Tehnoloogia ja arenduse ajakava

Saabi äriüksuse juht Peter Nilsson kinnitas pressiteates, et ettevõte on praegu intensiivses arendusfaasis. Eesmärk on jõuda 2030. aastaks faasi, kus demonstreeritakse hävituslennuki omadustega mehitamata süsteemide lennuvõimekust.

Ettevõte töötab paralleelselt varasemate demonstratsioonplatvormidega A1 ja A2. Neist esimese, A1 mudeli esimese lennuni peaks minema veel umbes 15 kuud. See õhusõiduk kasutab GE Aerospace’i F414 mootorit, sama jõuallikat, mis on kasutusel ka Gripen E/F hävitajates. A1 peamine eesmärk on testida vargtehnoloogia ja mehitamata lennu võimalikkust, samas kui järgmine mudel, A2, keskendub sisemise relvaruumi ja relvade kasutamise katsetustele.

Maksumus ja tulevikuperspektiiv

Uus A3 mudel kuulub Saabi Autonomous Collaborative Platform (ACP) programmi, mis on omakorda osa Rootsi laiemast tulevase hävituslennuki kontseptsioonist (KFS). Kuigi arendus liigub edasi, ei ole Rootsi kaitseministeerium seni ACP programmi A3 seeriatootmise lepingut sõlminud.

Saabi prognooside kohaselt võiks A3-001 teha esimese lennu 2030. aastate alguses ning saavutada esmase operatiivvõimekuse kümnendi keskpaigaks. Ettevõte rõhutab projekti tasuvust, hinnates süsteemi elutsükli maksumuseks ligikaudu kolmandiku Gripeni omast, mis muudaks selliste droonide kasutamise majanduslikult otstarbekaks.