Rootslased tõid Eesti halvaks näiteks: Vene kodanikele kuuluv kinnisvara on NATO oht

Rootsi mõjukas päevaleht Dagens Nyheter avaldas 19. juunil laiapõhjalise artikli, milles tuuakse Eesti näitena riigist, kus Vene kodanikele kuulub ebaproportsionaalselt suur hulk kinnisvara. Õigusteadlased hoiatavad, et rahvusvahelised eraomandi kaitse normid võivad saada Venemaa käes relvaks, millega takistada NATO artikli 5 rakendamist. Isamaa liige Andres Kraas kirjutab, et olukord kujutab endast tiksuv julgeolekuoht.

Rootsi üks mõjukamaid hommikülehti Dagens Nyheter avaldas 19. juunil 2026 ulatusliku uuriva artikli, milles analüüsitakse Euroopa Liidu riikides Vene kodanikele kuuluvat kinnisvara. Eesti toodi artiklis eraldi välja kui riik, kus probleem on eriti terav.

Rahvusvaheline õigus Venemaa teenistuses

Juristid ja julgeolekueksperdid hoiatavad, et kehtivad rahvusvahelised õigusaktid, mis kaitsevad eraomandit ülemaailmselt, sealhulgas Venemaal endal kehtivad seadused, on muutunud Kremli käes potentsiaalseks strateegiliseks relvaks. Teoreetiliselt võivad need normid anda Moskvale juriidilise hoova, millega seada kahtluse alla NATO kollektiivkaitse artikli 5 rakendamine olukorras, kus EL-i liikmesriikidel tuleks võtta meetmeid Vene kodanikele kuuluva vara suhtes.

Eksperdid rõhutavad, et tegemist pole pelgalt majandusliku küsimusega. Vene kodanikele kuuluv kinnisvara strateegiliselt tähtsates piirkondades, näiteks piirialadel, sadamate läheduses või kriitilise taristu kõrval, võib konfliktiolukorras omandada hoopis teise tähenduse.

Eesti on murettekitavas seisus

Andres Kraas (Isamaa) juhib tähelepanu, et Eestis on Vene kodanikele kuuluva kinnisvara hulk EL-i kontekstis silmatorkavalt suur. See on ajalooliselt kujunenud olukord, mille ohtlikkust pole seni piisavalt tõsiselt võetud. Kraas rõhutab, et see pole abstraktne oht tulevikus, vaid tiksув probleem täna.

Rootsi ajalehe artikli ilmumine annab tunnistust, et teema on hakanud tähelepanu äratama laiemalt Euroopas, ning see, et Eesti tuuakse konkreetse halva näitena, peaks olema äratuskell nii valitsusele kui ka Riigikogule.

Mida tuleks ette võtta?

Kraas viitab vajadusele hinnata ümber, kuidas EL-i riigid peaksid käsitlema vaenulike riikide kodanikele kuuluvat strateegiliselt olulist vara. Selleks on vaja nii Eesti tasandil kui ka üleeuroopalise koordinatsiooni raames selgeid poliitilisi otsuseid, enne kui kriis sunnib tegutsema kiirustades ja ebamõistlikult.