Rootsis maailmameistriks tulnud kirveviskaja Maarika Lepik: puid lõhkuda mulle ei meeldi

Kirveviskamise maailmameistriks kroonitud Maarika Lepik tõi Rootsist koju kuldmedali, olles võistluse otsustavatel hetkedel suutnud säilitada külma närvi. Sportlane rõhutab, et tegemist on tehnilise alaga, mis ei nõua jõusaalitreeningut, vaid kogu keha kaasamist.

Eesti sportlane Maarika Lepik saavutas Rootsis toimunud maailmameistrivõistlustel esikoha kaheteralise kirve viskamises. Varasemalt Kanadas neljanda kohaga leppima pidanud Lepik pidi seekordse tiitli nimel läbima tõsise vaimse katsumuse, kui kolmanda koha heitluses tekkis vajadus lisaviseteks.

Pingeline võistlus kuldmedalile

Võistluse kriitilisel hetkel, kui otsustati poodiumikohtade saatus, oli Lepik enda sõnul sattunud suure pinge alla. «Viskasin sisse ainult ühe, aga õnneks viskas ka konkurent halvasti ja läks ümberviskamiseks,» meenutas Lepik Vikerraadios. Ta kirjeldas, kuidas viskepakk oli tema silme ees udune ning võitja selgitamiseks kulus tavapärase ühe viske asemel kolm, et pääseda lõplikule heitlusele kuldse viske nimel. Lõppkokkuvõttes edestas ta teise koha omanikku vaid ühe punktiga.

Kirveviskamise teekond sai Lepikule alguse aastaid tagasi Maidla mõisa päevadel, kus tema isa soovitas tal ala proovida. «Isa ütles, et mine proovi ära. Läksin ja olin seal nii kaua, kuni see lõpuks kinni pandi, sest mulle hakkas see kohe nii meeldima,» sõnas ta. Tänaseks treenib ta talvisel ajal Ida-Virumaal asuvas spetsiaalses kirvehallis.

Tehnika trumpab jõu

Vaatamata ala nimele ja kasutatavale tööriistale lükkab Lepik ümber müüdi spordiala ohtlikkusest, kinnitades, et vigastusi tema praktikas ette tulnud ei ole. Samuti rõhutab ta, et lihasjõud ei ole võiduks määrava tähtsusega. «Jõusaalis ma ei käi ja jõudu mul ei ole, ma viskan kogu kehaga,» selgitas maailmameister.

Erilise tähtsusega on võistlustel varustus. Igal võistlejal on kaasas isiklik kirves, mille on Lepikule valmistanud sepp Meelis Pällo. Hoolimata sellest, et kirves on tema spordivahend, jääb see tema jaoks siiski vaid tööriistaks, igapäevast puidulõhkumist ta harrastusena ei naudi.