Rootsis elav ajalookirjanik Ruth Kvarnström-Jones: liikuvad e-raamatud oleksid lapsed lugemise juurde toonud

Üle 40 aasta Rootsis elanud Briti ajalookirjanik Ruth Kvarnström-Jones räägib, kuidas kopsupõletik ajendas ta reklaamikirjutaja karjääri maha jätma ja ajaloolisi romaane kirjutama. Ta avaldab kahetsust, et liikuvate e-raamatute buum ei saabunud, sellised raamatud oleksid tema hinnangul aidanud lapsed lugemisharjumuse juurde tagasi tuua.

Ruth Kvarnström-Jones kirjutas aastaid Rootsis reklaamtekste, käitas oma bürood ja mõtles kirjutamisest kui millestki, mida ta "teeb hästi". Raamatuid ei tulnud enne, kui kopsupõletik pani ta nädalateks voodisse.

«Olin poolel teel taevasse, täiesti voodihaige. Ma mõtlesin, et ei saa praegu surra, pean enne raamatu kirjutama,» meenutas ta saates "Kirjanduse aeg" Tuuli Jõesaarega vesteldes.

Stockholmi-armastusest romaanini

Kvarnström-Jonesi side Rootsiga sai alguse 1981. aastal, kui ta tuli Londoni ülikoolist skandinavistika tudengina Stockholmi keelt õppima. «Mida kauem ma Stockholmis olin, seda vähem tahtsin sealt lahkuda,» sõnas ta. Lõputöö jaoks alustas ta Stockholmi ajaloo uurimist ning sellest kasvas kogum, mis sisaldab täna mitmesada raamatut.

Grand Hoteli raamat sai alguse arhiivist, kuhu ta pääses mehe vana sõbra kaudu. Kohale veeretati käru vanu kaustikuid, fotosid ja ajastu dokumente. «Olin nii naiivne, ma ei teadnud, kui kaua info kogumine aega võtab. Tormasin õhtul välja ja ostsin iPhone'ile lisaaku, sest kartsin, et see saab tühjaks enne, kui aeg lõpeb.» Ta pildistas kõik, mida arhiivis nägi, ning alles kontorisse naastes hakkas materjali vaatama.

Reklaamikirjutaja jälg ilukirjanduses

Kolmkümmend aastat reklaamikirjutamist on jätnud selge jälje tema proosastiili. Inglise keele idioome kasutab ta teadlikult: Grand Hoteli raamatus, kus Wilhelmina Skogh kirjutab kirja alkoholi keelustamise vastu, vahetas Kvarnström-Jones väljendi "lock, stock and barrel" kujule "lock, stock and beer barrel". Rootsikeelses tõlkes leiti sellele vaste "A-st Ölini", viidates nii rootsi tähestiku viimasele tähele kui ka sõnale "õlu".

Ta kirjutab inglise keeles, kuigi elab Rootsis üle nelja kümnendi. «Inglise keelega oskan ma rohkem mängida. Osaliselt seetõttu, et inglise keel on rikkalikum,» selgitas ta, lisades et rootsi keeles kirjutab ta siiamaani ka reklaamtekste ning teeb tihedat koostööd rootsikeelse tõlkijaga.

Liikuvad raamatud, mis jäid tulemata

Üks teema, mis Kvarnström-Jonesil hingel on, on laste lugemine. Ta ostis Kindle'i lugerile Harry Potteri raamatud, kus pildid liikusid, tindiplekid ilmusid lehtedele, öökull Hedwig tõusis lendu.

«Mõtlesin, et see aitab lapsi lugemise juurde tagasi tuua. Isegi kui see on ekraanil. Arvasin, et tuleb liikuvate lasteraamatute plahvatus,» ütles ta. Platvorm seda teed ei läinud ning Kvarnström-Jones ei mõista tänini, miks. «Olen kindel, et kui lapsed saaksid lugeda raamatut, kus asjad ringi liiguvad, oleksid neil palju lihtsam hakata ka liikumatuid raamatuid lugema.»

Lugejatega suhtlemisest meeldib talle see, kui inimesed kirjutavad, et nende vanatädi töötas Grand Hotelis või vanaema Nordiska Kompanietis. Ühe sellise kirja tulemusel lisas ta "Luksuskaubamaja" raamatusse reaalselt eksisteerinud kõrvaltegelase, Wilhelmina Skoghi õetütre Maria Blohmbaissoni, kes töötas kaubamaja avamisaastast 1915.