Rootsi vangid Tartu vanglas kurdavad tingimusi, eestlased peavad rootslasi soositud kohtlemiseks

Tartu vanglasse paigutatud Rootsi vangid on esimeste nädalate jooksul tõstatanud kaebusi elutingimuste ja sidepidamise kohta. Kohtud valmistuvad lisakoormusele, sest vangid pöörduvad kohtusse sageli.

Tartu vanglas on praegu vange, sealhulgas Rootsi vange, kes said esimesed vangid augusti keskel. Aasta lõpuks plaanitakse vastu võtta kuni 200 vangi ning hiljem võib nende arv ulatuda 600-ni. Õiguskantsleri esimesel plaanilisel kontrollkäigul tulid esile nii argielu kui ka tõsisemad mured.

Rootsi vangid kurdavad, et kahes kambris seisavad kaks televiisorit kõrvuti ning kõrvaklappidegi korral on erinevate saadete samaaegne vaatamine häiriv. Osa vange kardab magada kahekordse voodi ülemisel korrusel, kuna sealt puudub kaitseserv. Tõsisemal poolel on sidepidamine: kodustesse helistamine Eestist on vangide sõnul kallim kui Rootsist, mistõttu võib sagedane suhtlus perega muutuda kulukaks. Keelebarjäär on samuti probleem ning moslemist vangidel pole seni olnud võimalust kohtuda islamiusuliste vaimulikega ega osaleda ühispalvel.

Tartu vangla direktor Merle Ulst ütles, et uuritakse õiguskantsleri märkusi hoolikalt ning vastus saadetakse kantslerile detsembri alguses. Ulsti sõnul on õiguskantsleri külastused vanglale tavapärased. Samas tõi ta välja, et osa Rootsi vange on Eestis oma olukorda kiitnud, sest siin tunnevad nad end turvaliselt ja nende inimlikku väärikust austatakse. Vanglapsühholoog Silver Myomaa märkis, et kohanemine uue keskkonnaga on alati stressirohke ning rahulolematus on esimestel nädalatel tavaliselt kõige suurem. Ta lisas, et ümberpaigutatud on peamiselt madala riskiga vangid, kelle jaoks võib tekkida tunne, et heast käitumisest hoolimata karistati neid kodusest keskkonnast eemaldamisega.

Kohtusüsteem on lisakoormuseks valmis. Enne lepingu sõlmimist prognoosisid halduskohtud, et 600 Rootsi vangi puhul võib kaebuste arv ulatuda 300-ni aastas, kui nad pöörduvad kohtusse sama sagedasti kui kohalikud vangid. Eelmisel aastal laekus Tallinna ja Tartu halduskohtutesse kokku 908 vangide kaebust, mis moodustab 27 protsenti kõigist halduskohtuasjadest. Sel aastal laekus üheksa kuu jooksul 683 kaebust. Esimesed kaebused, mis on seotud rootslaste üleviimisega, on juba esitanud kohalikud vangid.

Vandeadvokaat Katarina Talumäe ütles, et küsimus on põhimõttelise tähendusega: kui Rootsi vangidele saab tagada leebemad piirangud ja tõhusama resotsialiseerimise, miks peaksid eesti vangid elama rangemates tingimustes. Ta hoiatas, et õigusabi kättesaadavus võib keelebarjääri tõttu raskendada ning kallis sidepidamine Rootsis elavate lähedastega võib kujuneda ebaproportsionaalseks piiranguks. Talumäe sõnul laheneb osa kaebustest vaid kohtus, kuid rahuldatakse neist ligikaudu 1,5 protsenti.