Rootsi valitsus pakub migrantidele riigist lahkumise eest rahalist toetust

Rootsi parempoolne valitsus on enne pühapäeval toimuvaid parlamendivalimisi rakendanud meetme, millega makstakse elamisloaga sisserändajatele riigist lahkumise eest hüvitist. Meetme eesmärk on pidurdada sisserännet, kuigi eksperdid kahtlevad selle tegelikus mõjus.

Rootsis on parlamendivalimiste eel teravnenud debatt immigratsiooni üle, kus valitsusliit on asunud jagama rahalisi toetusi välismaal sündinud elanikele riigist vabatahtlikuks lahkumiseks. Valitsus püüab sellise sammuga kindlustada oma positsiooni enne pühapäeval toimuvaid valimisi.

Rändepoliitika järsk muutus

Riik on viimase kümnendi jooksul teinud rändepoliitikas kannapöörde. Kui 2015. aastal võttis Rootsi vastu 163 000 varjupaigataotlejat, siis 2025. aastaks on vastuvõetavate arv vähenenud 96 protsendi võrra.

Praegune parempoolne valitsus, kes astus ametisse 2022. aastal sisserände vähendamise lubadusega, pakub Euroopa Liidust väljastpoolt pärit elamisloaga inimestele kuni 350 000 Rootsi krooni ehk ligi 31 400 eurot toetust. Käesoleva aasta jooksul on seda võimalust kasutanud 171 inimest.

Uued piirangud ja ideed

Skeemi toetab jõuliselt Rootsi Demokraadid. Erakond on pakkunud välja idee laiendada toetust ka neile, kes on nõus Rootsi kodakondsusest loobuma.

Karmistunud on ka muud reeglid. Alalisi elamislubasid enam ei väljastata; nüüd tuleb elamisõigust iga kolme aasta tagant uuesti taotleda. Samuti on kodakondsuse taotlejatel kohustuslik läbida teadmiste test Rootsi riigi kohta.

Ekspertide sõnul puuduvad tõendid, et sellised rahalised skeemid suurendaksid vabatahtlikku väljarännet märkimisväärses mahus.