Rootsi valitsus kaitseb Brexiti-järgseid brittide riigist väljasaatmisi

Rootsi migratsiooniminister Johan Forssell kaitseb riigi karmi praktikat saata välja Briti kodanikke, kes hilinesid oma elamisõiguse taotlemisega pärast Brexitit. Hoolimata 78-aastase Joyce Thomase ja teiste pikaajaliste elanike väljasaatmise juhtumitest, jääb valitsus oma seisukohale kindlaks.

Rootsi valitsus jätkab kindlameelset joont nende Briti kodanike riigist väljasaatmisel, kes ei esitanud pärast Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumist õigeaegselt taotlust elamisõiguse saamiseks. Migratsiooniminister Johan Forssell kinnitas kolmapäeval parlamendiküsimusele vastates, et Rootsi migratsiooniameti otsused vastavad igati Brexiti väljaastumislepingule.

Kriitikute tähelepanu keskmesse on tõusnud 78-aastane Joyce Thomas, kes on elanud Rootsis 21 aastat. Naine on saanud ettekirjutuse riigist lahkuda 8. septembriks, vastasel juhul ootab teda väljasaatmine ja võimalik sissesõidukeeld Schengeni alale. Tema ja teiste sarnases olukorras brittide juhtumid on tekitanud ühiskonnas pahameelt, eriti nende pikaajaliste sidemete tõttu riigiga.

Eurostati andmetel on ajavahemikul 2021-2025 Rootsist lahkuma kohustatud 2490 Ühendkuningriigi kodanikku. See moodustab 32,9 protsenti kõigist 7565 Briti kodanikust, keda on sama perioodi jooksul kõigis 27 Euroopa Liidu liikmesriigis riigist lahkuma suunatud.

Poliitilised ja juriidilised pinged

Parlamendisaadik Håkan Svenneling Vasakparteist on olukorda teravalt kritiseerinud, väites, et valitsus eirab Briti kodanike probleeme, keda saadetakse välja vaatamata nende tugevatele sidemetele Rootsi ühiskonnaga. Svennelingu hinnangul vajab riik uut migratsiooniministrit, kes lõpetaks sellise karmi praktika.

Forssell omakorda viitas, et Rootsi lähenemine on kooskõlas Euroopa Komisjoni tõlgendustega väljaastumislepingu rakendamisest. Probleemi juur peitub osaliselt teadmatuses: Rootsi oli üks 13-st Euroopa Liidu riigist, kus kehtis nõue esitada pärast Brexitit ametlik elamisõiguse taotlus, millest paljud britid teadlikud ei olnud.

Võimalikud lahendused tulevikus

Kodanikualgatuse Brits in Sweden esindaja David Milstead leiab, et Rootsi lähenemine vajab juriidilist kontrolli, võimalusel Euroopa Kohtus. Milstead märgib, et Ühendkuningriigi asutused on rakendanud oluliselt paindlikumat lähenemist, mistõttu on Rootsi ranged väljasaatmisotsused paljude jaoks üllatuslikud.

Vaatamata rangele hoiakule jättis minister Forssell kirjalikus vastuses õhku võimaluse muudatusteks. Ta märkis, et suhe Ühendkuningriigiga on Rootsile oluline ning valitsus uurib praegu, kas protsessi edaspidiseks hõlbustamiseks on võimalik rakendada täiendavaid meetmeid.