Rootsi valimistulemused: sotside edu ja keeruline teekond valitsuskoalitsioonini

Pühapäeval toimunud Rootsi parlamendivalimistel said suurima toetuse sotsiaaldemokraadid, kuid erakondade omavahelised punased jooned muudavad võimuliidu moodustamise väga keeruliseks. Parempopulistide tulemus jäi prognoositust tagasihoidlikumaks.

Rootsis peetud parlamendivalimistel kujunes ootuspäraseks suurimaks jõuks Sotsiaaldemokraatlik Erakond, ent esialgsed tulemused teevad uue valitsuse moodustamise äärmiselt keeruliseks. Hääletusjärgsete lävepakuküsitluste põhjal kogusid sotsiaaldemokraadid 28,4 protsenti häältest.

Peaminister Ulf Kristersson ja tema juhitud Moderaadid said 18,1 protsenti häältest. Parempopulistlikud Rootsi Demokraadid, kes on seni praegust valitsust parlamendis toetanud, jäid oodatust nõrgemaks, saades 17,2 protsenti toetust. Praeguse võimuliidu teised liikmed, kristlikud demokraadid ja liberaalid, kogusid vastavalt 6,1 ja 5,4 protsenti häältest.

Valitsuskõneluste ummikseis

Keerulise matemaatilise olukorra tingib eelkõige Keskerakonna positsioon. 7,5 protsenti hääli saanud erakond on välistanud koostöö nii parempopulistlike Rootsi Demokraatidega kui ka vasakpoolse tiivaga, kui sinna kuulub Vasakpartei. Olukorda komplitseerib veelgi Vasakpartei nõudmine: erakond ei soovi enam täita passiivse toetaja rolli, vaid ootab sotsiaaldemokraatide juhitud valitsuse toetamise eest ministrikohti.

Vasakpartei toetus küündis valimistel 8 protsendini ja teisel võimalikul sotside partneril, rohelistel, 7,4 protsendini. Esialgsetel andmetel jääb praeguse valitsusliidu kogu häälte arv 46,8 protsendi juurde, samas kui opositsiooniblokk kogub 51,3 protsenti häältest.

Teised uuringud näitavad kohati erinevaid proportsioone, kuid suundumus jääb samaks: opositsiooni ja valitsusliidu vahel laiutab enam kui neljapunktine vahe. Ühe teise lävepakuküsitluse kohaselt küündis Keskerakonna toetus koguni 9 protsendini, mis annab neile valitsusläbirääkimistel veelgi kaalukama rolli.