Rootsi uue valitsuse saatus sõltub Keskpartei juhi valikust

Rootsi parlamendivalimiste tulemused on jätnud riigi poliitilisse ummikusse, kus valitsuse moodustamine sõltub otseselt Keskpartei juhist Muharrem Demirokist. Mõlemad peamised bloki juhid, Ulf Kristersson ja Magdalena Andersson, vajavad tema toetust, kuid Demirok on seadnud koostööle ranged tingimused.

Rootsis on pärast nädalavahetusel toimunud valimisi tekkinud poliitiline patiseis, kus parlamendi enamuse moodustamine sõltub otseselt Keskpartei juhist. 349-kohalises Riksdagis on jõudude vahekord niivõrd tasavägine, et ükski peaministrikandidaat ei saa valitsust luua ilma Keskpartei nõusolekuta.

Vasakpoolne blokk on hetkeseisuga kogunud 176 kohta, samas kui parempoolne leer on saanud 173 kohta. Elisabeth Thand Demirok juhitud Keskpartei, kellele kuulub ligikaudu 25 mandaati, on tõusnud uue võimuliidu peamiseks vaekohtunikuks.

Keerulised koalitsioonivõimalused

Ametis olev paremtsentristlik peaminister Ulf Kristersson ja opositsiooni juhtiv sotsiaaldemokraat Magdalena Andersson on mõlemad sattunud sõltuvusse tiibjõududest. Kristersson vajab enamuse saavutamiseks parempopulistliku Rootsi Demokraatide toetust, Andersson aga kommunistliku taustaga Vasakparteid, kelle toetuse hinnaks on ministrikohad.

Demirok on aga seadnud selged tingimused, välistades koostöö äärmusjõududega. Ta on korduvalt rõhutanud, et äärmuslased ei tohiks riigi valitsemisel tooni anda, ning on välistanud Vasakpartei kaasamise valitsusse. See positsioon muudab läbirääkimised äärmiselt keeruliseks, kuna kumbki suurblokk ei suuda Demiroki nõudmisi täielikult rahuldada ilma oma partneritest loobumata.

Ettevõtlustaustaga poliitiku roll

Erinevalt kogenud riigijuhtidest ei ole Demirok klassikaline karjääripoliitik. Ettevõtjana tuntud liberaal jõudis parlamenti alles 2022. aastal ning asus Keskpartei etteotsa alles 2025. aastal. Hoolimata poliitilisest vähesest staažist on temast nüüdseks saanud Rootsi poliitilise maastiku enim mõjutav isik.

Valimiskomisjoni teatel lõpeb häälte lõplik lugemine tõenäoliselt neljapäeval. Uus parlament koguneb 28. septembril, mil toimub ka spiikri valimine. Järgmisel päeval, 29. septembril, on oodata spiikri ettepanekut uue peaministrikandidaadi osas.