Rootsi üldvalimistel said paremäärmuslased esimese tagasilöögi 16 aasta jooksul

Rootsi hiljutistel parlamendivalimistel langes paremäärmuslike Rootsi Demokraatide toetus, mis võimaldab vasakpoolsel blokil Magdalena Anderssoni juhtimisel võimule naasta. Eksperdid hoiatavad siiski, et paremäärmuslik retoorika on peavooluerakondade seas juba tugevalt juurdunud.

Rootsis pühapäeval toimunud üldvalimiste tulemuste kokkulugemine näitas kolmapäevaks, et paremäärmuslik Rootsi Demokraatide erakond on kaotanud toetust, langedes riigi suuruselt teiselt erakonnalt kolmandale kohale. See on esimene kord 16 aasta jooksul, mil partei on parlamendivalimistel positsioone loovutanud. Valimiste tulemused viitavad sellele, et vasakpoolsete ja roheliste blokk võib saavutada minimaalse kolmekohalise enamuse, mis avab teed Magdalena Anderssoni juhitud Sotsiaaldemokraatide naasmisele võimule.

Muutused poliitilisel maastikul

Politoloog Cas Mudde rõhutas, et kuigi valimistulemus võib viidata teatavatele nihetele, ei tohiks seda pidada laiemaks pöördepunktiks Euroopa poliitikas. Mudde sõnul on Rootsi poliitiline establishment paremäärmusliku ideoloogia juba täielikult normaliseerinud. Ta märkis, et nende nativistlikud seisukohad on levinud peaaegu kõigi suuremate erakondade hulka, alates Mõõdukatest kuni Sotsiaaldemokraatideni välja. Tema hinnangul on demokraatia kaitse muutunud olulisemaks kui erakondlik võimuvõitlus.

Södertörni ülikooli politoloogiaprofessor Ann-Cathrine Jungar märgib, et paremäärmuslike ideede mõju säilib hoolimata valimistulemustest, kuna peavooluerakonnad on omaks võtnud neile omase retoorika. «Me keskendume palju äärmuslikele ja radikaalsetele parempoolsetele, kuid nende mõju võti peitub selles, mida teevad teised erakonnad,» selgitas Jungar. Tema sõnul on Sotsiaaldemokraadid paljuski kopeerinud äärmusparempoolsete ideid, eriti kriminaalpoliitika ja immigratsiooni küsimustes, mis on vastuolus riigi vajadusega tööjõu järele sotsiaal- ja tervishoiusektoris.

Rahvusvaheline kontekst

Samal ajal on Euroopa tähelepanu suunatud Saksamaale, kus Alternatiiv Saksamaale (AfD) saavutas hiljutistel valimistel Saksimaa-Anhalti liidumaal 44-protsendilise toetuse. Sarnaselt Rootsi Demokraatidele on ka Giorgia Meloni partei Vennad Itaalia või Marine Le Pen Rahvuslik Liit Prantsusmaal suutnud oma sõnumeid pehmemaks muuta, et laiendada valijaskonda. Pühapäeval ootavad ees järgmised regionaalvalimised Berliinis ja Mecklenburg-Vorpommernis, mida jälgivad teiste seas ka AfD-d toetavad välisinvestorid, nagu Elon Musk.