Rootsi ühiskonna muutus: kümme aastat pärast ikoonilist Borlänge protesti

Tess Asplund, kelle 2016. aastal tehtud foto neonatside ees seismisest levis üle maailma, hindab kümme aastat hiljem Rootsi poliitilist kliimat. Ta leiab, et ühiskond on muutunud ja paremäärmuslikud vaated on muutunud normaalsuseks.

Borlänge linnas 2016. aastal jäädvustatud foto, kus 52-aastane Tess Asplund seisab üksinda neonatside marssijate ees, sai paljude jaoks vastupanu sümboliks. Nüüd, kümme aastat hiljem, vaatab Asplund tagasi toonasele sündmusele ja leiab, et Rootsi ühiskond on läbi teinud hirmutava pöörde, mis peegeldub ka eelseisvates üldvalimistes.

Ees ootavad 13. septembril 2026 toimuvad valimised, kus küsitlused ennustavad paremäärmuslikule Rootsi Demokraatide parteile teist kohta. Kuigi 2016. aastal peeti paremäärmuslasi poliitilisel maastikul tõrjututeks, on olukord tänaseks muutunud. Rootsi peaminister Ulf Kristersson on varem välja öelnud, et juhul kui tema neljaerakondlik koalitsioon võidab, võib paremäärmuslik partei valitsusse siseneda, mida on peetud pöördeliseks hetkeks Rootsi poliitikas.

Poliitiline kliima on muutunud

Stockholmis antud intervjuus väljendas Asplund sügavat muret ja häbi Rootsi kodanike käitumise pärast, mida ta nimetas puhtaks rassismiks. "Kümme aastat tagasi ütlesid inimesed, et nad põlgavad natside vaateid. Nüüd on see muutunud normaalseks," märkis ta. Asplundi hinnangul on olukord, kus äärmuslikud rühmitused on poliitilisse peavoolu liikunud, tekitanud tunde, et vägivaldsetel natsionaalsotsialistlikel gruppidel on tekkinud karistamatuse tunne.

Selle aasta alguses terrorirühmituseks kuulutatud Põhjamaade Vastupanuliikumine (Nordic Resistance Movement) ei pruugi enam olla nii avalikult suur, kuid Asplund leiab, et nad on lihtsalt liikunud varju. "Nad ei pea olema suured, sest Rootsi Demokraadid on suured ja teevad nende tööd valitsuses," selgitas ta.

Muutused rändepoliitikas

Karmistunud retoorika on toonud kaasa reaalseid tagajärgi. Asplund tõi välja, et paljud noored, kes on elanud Rootsis kogu oma elu, on sunnitud riigist lahkuma, kuna ei vasta enam karmistunud sissetulekunõuetele. Ta võrdles praegust olukorda Rootsi sotsiaaldemokraatliku liidri Olof Palme ajastuga, mil riik oli tuntud oma avatud ja humanitaarse poliitika poolest.

Ehkki ta tunnistab, et tunneb end tehtu pärast pettununa, rõhutas Asplund, et võitlus inimõiguste eest ei ole lakanud. Tema sõnul on Rootsis endiselt palju inimesi, kes seisavad rassismi vastu, kuid ta tunnistab, et 2016. aastal tehtud foto, mis pidi sümboliseerima vastupanu, on tänaseks päevaks jäänud meenutuseks Rootsist, mida tema enam ei tunne.