Rootsi tulevane peaminister Magdalena Andersson soovib muuta EL-i otsustusprotsessi

Pärast valimisvõitu on Magdalena Andersson moodustamas Rootsi uut valitsust ning on seadnud fookusesse Euroopa Liidu otsustusmehhanismide reformimise. Ta pooldab vetoõiguse kaotamist välispoliitilistes küsimustes ja Venemaa külmutatud varade otsustavat kasutuselevõttu Ukraina toetuseks.

Stockholmis valmistub Magdalena Andersson taas peaministritooli haarama, olles võitnud tihedas konkurentsis hiljutised Rootsi parlamendivalimised. Nelja-aastane paus opositsioonis saab läbi, kui vasakpoolne koalitsioonivalitsus ametisse astus.

EL-i otsustamiskiiruse suurendamine

Andersson soovib Euroopa Liidu välispoliitilist kaalu tõsta. Ta pooldab ühehäälse otsustamise reegli kaotamist ning kvalifitseeritud häälteenamusele üleminekut. Ta usub, et vetoõiguse säilitamine iga liikmesriigi jaoks muudab bloki liiga kohmakaks, tuues näiteks varasemad raskused Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamisel, kui Ungari oli nende rakendamise piduriks.

Tema suhtumine Venemaa külmutatud varadesse on resoluutne: need tuleb konfiskeerida ja suunata Ukraina kaitsekulude katteks. Ta on kriitiline Belgia juriidiliste kõhkluste suhtes, soovitades need juriidilised takistused kiiresti lahendada.

Globaalsed liitlassuhted

Kuigi Rootsi on nüüd NATO liige, leiab Andersson, et riik peab vaatama kaugemale oma lähinaabruskonnast. Ta kritiseeris ametist lahkuvat peaministrit Ulf Kristerssonit liigse keskendumise eest vaid Balti regioonile, rõhutades vajadust suhelda aktiivsemalt ülemaailmsete partneritega, sealhulgas Jaapani, Austraalia ja Kanadaga.

Suurbritannia suhtes on tal selge soov: ta ootab Ühendkuningriiki Euroopa Liitu tagasi.