Rootsi soetab HIMARS-i raketisüsteemid

Rootsi kaitseministeerium teatas otsusest osta üle kümne HIMARS-i tuleüksuse, et suurendada riigi võimekust anda kaugmaa-lööke. Tehingu raames hakatakse Rootsis koostöös Lockheed Martiniga tootma täppismoona ning tihendatakse kaitsekoostööd Soomega.

Rootsi on otsustanud märkimisväärselt tugevdada oma kaitsevõimet, omandades USA-st HIMARS-i (High Mobility Artillery Rocket System) mitmikraketiheitjad. Kaitseminister Pål Jonson kinnitas, et valitsus on tehingule rohelise tule andnud ning esimesed süsteemid peaksid Rootsi jõudma juba järgmise aasta alguses.

Kaugmaa-võimekuse kasv

Tehingu kogumaksumus ulatub üle seitsme miljardi Rootsi krooni ehk ligikaudu 630 miljoni euroni. Plaan näeb ette enam kui kümne tuleüksuse soetamist koos märkimisväärse koguse GMLRS-tüüpi laskemoonaga. See samm muudab oluliselt Rootsi kaitseväe taktikalist profiili, võimaldades rünnata sihtmärke oluliselt suurema vahemaa tagant kui praegune relvastus võimaldab.

«See raskendab rünnakut Rootsi ja meie liitlaste vastu ning annab Rootsi armeele võime, mis tal täna puudub,» sõnas Pål Jonson.

Tööstuslik koostöö ja Soome roll

Kuna ülemaailmne nõudlus HIMARS-i laskemoona järele on suur, on Rootsi võtnud strateegilise suuna ka kodumaise tootmise arendamiseks. Selleks allkirjastati kavatsuste deklaratsioon Rootsi kaitsetööstusettevõtte Saabi ja USA hiiglase Lockheed Martini vahel. Ühise projekti eesmärk on alustada Rootsis täppisrakettide PrSM tootmist, mille lennuulatus ulatub 500 kilomeetrini.

Lõimumine põhjanaabritega on protsessi loomulik osa. Soomel on pikaajaline kogemus mitmikraketiheitjate opereerimisel, mistõttu on Rootsi ja Soome allkirjastanud ühisdeklaratsiooni, mis reguleerib väljaõppe läbiviimist ja tehnilise hoolduse korraldamist Soomes. See tagab, et uus relvastus on kiiresti ja efektiivselt integreeritav Põhjamaade kaitsekoostöösse.